Ukrainlannast kirjanik hoiatas, et alandlikkus viib hukule

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Lesja Ukrajinka mälestustahvel, mille autor on Kiievi kunstnik Vitali Kademski, paigaldati Ukraina suursaadiku Mõkola Makarevitši algatusel Kastani 65 seinale ja avati 25. veebruaril 2001.
Lesja Ukrajinka mälestustahvel, mille autor on Kiievi kunstnik Vitali Kademski, paigaldati Ukraina suursaadiku Mõkola Makarevitši algatusel Kastani 65 seinale ja avati 25. veebruaril 2001. Foto: Raimu Hanson

Kastani tänav 65 maja seinal on graniidist mälestustahvel, mis tähistab Tartu ammuseid seoseid Ukrainaga. Sellele on jäädvustatud kirjanik Lesja Ukrajinka portree ja tekst, mis selgitab, et ta on selles majas viibinud 20. veebruarist 1. märtsini 1900. Põhiliselt luuletajana tuntud, aga ka draamat ja proosat kirjutanud ukrainlanna käis külas oma vennal Mõhhail Kossatšil, kes elas siin kümme aastat.

Sergei Issakov on Keeles ja Kirjanduses 2/1971 avaldanud artikli, milles ta märgib, et 1890. aastail tekkis Tartus omalaadne ukraina kultuurikeskus. See oli tihedalt seotud ülikooliga, kus õppis palju ukrainlasi.

Väljapaistvaimaks neist oli Issakovi hinnangul füüsik Mõhhail Kossatš (1868–1903), kes kogu elu tegeles ka kirjandusega. Ta kirjutas ja tõlkis, aga kogus ka rahvaluulet ja huvitus etnograafiast. Tulnud 1891 Kiievi ülikoolist Tartu ülikooli, lõpetas ta selle kevadel 1894 matemaatika alal. Kohe seejärel asus ta siin füüsikat õppima ja võttis kogu kursuse läbi ühe semestriga. Pärast seda jäi Kossatš ülikooli juurde assistendiks ja töötas hiljem füüsikakateedri eradotsendina.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles