Kliinikum alustab patsiendi raviteekonna kogemusuuringut

Kogemusuuringu kestel toimuvad märtsikuus paikvaatlused kliinikumi L. Puusepa 8 ja L. Puusepa 1a hoonetes. Foto: Margus Ansu

Märtsikuus algas Tartu ülikooli kliinikumis koostöös rakendusliku antropoloogia keskusega uuring, mille eesmärk on mõista patsiendi tervikkogemust raviteekonna vältel.

Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul aitab planeeritav uuring paremini mõista patsientide kogemusi ja ootusi. «Oleme seni kogunud iga aastal nii ambulatoorsetelt kui ka statsionaarsetelt patsientidelt tagasisidet rahulolu kohta, mis on hoolimata viimastest keerulistest aastatest pidevalt ka paranenud. Ent selleks, et olla Eesti kõige patsiendihoidlikum haigla, on vaja ka patsientide ja nende lähedaste vahetut kogemust selgitada,» tutvustas Ilona Pastarus.

Juhatuse liikme, teadus- ja arendustegevuse juhi prof Joel Starkopfi sõnul annab kogemusuuring kliinikumile sisendi seadmaks senisest veelgi enam inimesekesksusest lähtuvaid eesmärke kliinikumi arengukavas. «Kliinikumi arengukava 2022–2026 saab patsientide tervikkogemuse mõtestamise abil väärtusliku lähtepunkti, millest juhinduda tulevikuaastate tegevuste kavandamisel. Ootame põnevusega kogemusuuringu tulemusi, vastuseid küsimustele, mida tähendab sujuv tervishoiuteenus patsientidele või millised etapid ja nüansid neile raviteekonnal olulisimad on,» rääkis prof Starkopf.

Kliinikumi patsientide seas tehtav kvalitatiivne uuring on Eesti haiglates esimest korda. «Tänapäeval viivad paljud haiglad läbi regulaarseid rahuloluküsitlusi, kuid nendega ei ole võimalik saada vastuseid sellele, mida patsiendid ootavad ja kogevad oma raviteekonna jooksul. Antropoloogilised meetodid (vaatlused, süvaintervjuud jt) lähevad süvitsi ning kaasavad väga erinevaid inimesi, sest teada on, et küsitlustes osalevad tavaliselt aktiivsemad inimesed. Süvaintervjuudest tulevad välja need teemad ja valupunktid, mida rahuloluküsitluses ei ole võimalik välja selgitada,» selgitas antropoloog Karina Vabson rakendusliku antropoloogia keskusest. Ta lisas, et huvitav on see fakt, et mitmes teaduslikus uuringus on leitud korrelatsioon patsiendi kogemuse ning ravi efektiivsuse ja kvaliteedi vahel. «Näiteks on leitud, et efektiivne arsti-patsiendi kommunikatsioon avaldab mõju patsiendi emotsionaalsele tervisele ja sümptomite leevendamisele,» lisas ta.

Kogemusuuringu kestel toimuvad märtsikuus paikvaatlused kliinikumi L. Puusepa 8 ja L. Puusepa 1a hoones. Ühtlasi tehakse lühi- ja süvaintervjuusid patsientide ning nende saatjatega ning kasutatakse ka kogemuspäevikuid. Uuringusse kaasatakse nii ambulatoorsel kui ka statsionaarsel ravil viibivaid patsiente.

Lisainfot jagab patsientidele antropoloog Karina Vabson. «Täname juba ette patsiente, kes on valmis oma kogemust jagama ning uuringus osalema,» lausus juhatuse liige Pastarus. Ta lisas, et uuringu tulemuste kokkuvõtet jagatakse suve hakul kliinikumi kanalites.