Varjendeid pole ega tule, rõhk on evakueerumisel (1)
7. märts 2022, 08:33
Eestis varjendeid ei ole ja seni on oldud seisukohal, et sõjategevuse alates tuleb inimesed kriisipiirkonnast evakueerida. Kuid Vene sõda Ukrainas on kannustanud looma ülevaadet, kus võiksid linnades olla varjumiskohad ootamatu rünnaku puhuks, ütles Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos. «Me räägime ikkagi sellest, kuidas olemasolevates hoonetes esmast kaitset saada,» selgitas ta.
Kui tekib olukord, kus väga ootamatult ja kiiresti on vaja midagi ette võtta, annab päästeamet jooksvalt soovitusi, kuidas end kõige paremini kaitsta. Ennekõike tähendab see, et tuleks püsida ruumides, eemal akendest, madalatel korrustel või keldris.
Klaos lisas, et soovitus ei saa olla, et suur hulk inimesi hakkaks kodudest avalikesse varjumiskohtadesse kogunema, sest siis tuleks tulla välja tänavale, kus oht on suurem.
Evakuatsioon ennekõike
«Ukraina näitel teame, millised piirkonnad võivad esimeses järjekorras pihta saada. Tõenäoliselt esimene rünnak ei lähe eluhoonete, vaid muu taristu suunas,» selgitas Klaos. «Avalikud varjumiskohad on eeskätt neile, kes on tänavatel või klaasfassaadiga büroodes. Ka neil peab olema võimalus kuhugi kiirelt varju minna.»
Avalikeks varjumiskohtadeks sobivatest ruumidest ülevaate saamine seisab Tartus veel ees. «Varjumise teema ei ole seni olnud siht. Oleme aktiivselt tegutsenud evakuatsiooniküsimustega, viimasel nädalal Ukrainas toimunu on pannud selle ülesande, et kui evakuatsiooniks ei jää aega, siis oleks meil pilt ees,» ütles Klaos.
On arutelu koht, kas edaspidi uute hoonete rajamisel mõelda ka näiteks maa-aluste parklate või muude hooneosade varjendina kasutamise võimalikkusele.
Avalikeks varjumiskohtadeks sobivatest ruumidest ülevaate saamine seisab Tartus veel ees.
«Neid vaidlusi on olnud ja teiste riikide näitel, kus varjendid on olemas, on neid ettepanekuid kaalutud, aga see tõstab hoone rajamise hinda,» märkis Klaos. «Kui on mõistlikud objektid, neile ruumidele on tavaolukorras muu rakendus, siis see pole väga suur probleem.»
Esimene soovitus sõjalise konflikti alates on niisiis minna maale, eemale tiheasustusaladest.
Tuleb mõelda kaugemale
«Kogu selle Ukrainas toimuva agressiooni taustal palun, et igaüks teeb elementaarse kriisiks valmisoleku ettevalmistuse, et iga inimene ja iga pere enda seitsme päeva iseseisva hakkama saamise peale mõtleks,» rõhutas Klaos. «Käitumisjuhised on mõistlik üle vaadata ja peres rahulikult läbi arutada.»
Selliseid juhiseid leiab veebilehekülgedelt kriis.ee ja olevalmis.ee.