/nginx/o/2008/10/18/84665t1h4198.jpg)
Keskerakonna liider Edgar Savisaar kurtis läinud nädalal, et ajakirjandus ei huvitu, millistel tingimustel on meediamagnaat Hans H. Luik rentinud riigile haridus- ja teadusministeeriumi hoone Tartus Munga 18.
Savisaar süüdistas läinudreedesel korruptsioonikonverentsil Eesti ajakirjandust kallutatuses ning oma omanikest mitte rääkimises.
«Harva läheb mööda mõni «Keskpäevatund», kus (Hans H.) Luik ei meenutaks Tallinna politseimaja renti Pärnu maanteel. Luik ise on aga välja rentinud Tartu südames haridusministeeriumile oma kinnisvara pikaajaliselt ja magusa lepinguga, mille tingimusi ajakirjandus ei meenuta.»
Tartu Postimees, mis kuulub küll Eesti Meedia kontserni, küsis eile ministeeriumist järele, kui palju riik ikkagi Luigele renti maksab. Vastus tuli kiiresti. Eelmisel aastal maksis haridus- ja teadusministeerium Munga 18 maja eest renti kokku 3 145 316 krooni.
Tasuta parkla ja garaažid
Hoones on 1383,6 ruutmeetrit kontoripinda, mille ruutmeetri hind oli 103.31 krooni. 1961- ruutmeetrise üldpinna hulka kuuluvad nii saal, fuajee, koridorid kui keldriruumid ja selle ruutmeetri hind oli 60.77 krooni.
Sellel aastal kulub Munga 18 rendimaksetele 3 239 614 krooni, kontoripinna ruutmeetri hind tuleb 106.41 ning üldpinna ruutmeetri maksumus 62.59 krooni ruutmeetri eest.
Rendimaksete eest kohustub hoone omanik, Hans H. Luigele kuuluv OÜ Teofania tagama hoone üldise korrashoiu. See tähendab, et hoone ümbruse ja üldpinna koristab Teofania oma kulu ja kirjadega.
Muu hulgas on firma ülesanne vahetada ka valgustites pirne ja tagada kommunikatsioonide korrashoid. Teofania maksab ka ise maamaksu ja kindlustusmaksed.
Munga 18 maja rentnik haridus- ja teadusministeerium saab lisaks kasutada tasuta parklat 30 autole ja kahte garaažiboksi.
Ministeerium lisas, et hoone valiti välja avaliku riigihanke käigus. Kümnendi algul sõlmitud rendilepingu kestus on 15 aastat.
Riigile kasulik
Tartu Postimees pöördus kahe Tartu kinnisvaraasjatundja poole, neist Riho Lubi ütles ministeeriumist saadud andmetega põgusalt tutvudes, et Munga 18 hoone rendileping ei ole kindlasti riigile kahjulik, pigem vastupidi.
Uus Maa Kinnisvara äripindade maakleri Mart Namsingu kinnitusel võinuks paari aasta eest öelda, et tegu on riigile väga kasuliku lepinguga, praeguses turuolukorras on hind mõistlik. Majandusolude paranedes võib selline leping tema sõnul olla taas riigile kasulikum kui omanikule.
Tegu on aga pikaajalise rendilepinguga usaldusväärse rentnikuga ja sestap on Munga 18 rendileping Namsingu hinnangul kokkuvõttes kasulik nii riigile kui hoone omanikule Hans H. Luigele. «Praeguses turuseisus on see mõlemale poolele mõistlik hind,» lausus Namsing. «Riiki ei peteta.»
Hoone ainsaks puuduseks on Namsingu kinnitusel üldpinna suur osatähtsus, ent kui üld- ja kontoripind kokku lüüa, tuleb ruutmeetri keskmiseks hinnaks 78.40 krooni. Tavaliselt büroode rentnikud üldpinna eest lisa ei maksa.
«See 78.40 krooni on igal juhul allpool mulle teadaolevat madalaimat Tartu kesklinna büroohinda,» lisas Namsing. Praegu jäävad kontoripindade üürid Namsingu sõnul Tartu kesklinnas 80–225 krooni vahemikku.
Ministeeriumi rendileping pole riigile kahjulik
*Haridus- ja teadusministeerium maksis Tartu Munga 18 maja eest mullu kokku 3,15 miljonit krooni – 103.31 krooni kontoripinna ruutmeetri eest ja 60.77 krooni üldpinna ruutmeetri eest.
*Sel aastal maksab ministeerium 3,24 miljonit krooni – kontoripinna ruutmeetri hind tuleb 106.41 ning üldpinna ruutmeetri maksumus 62.59 krooni ruutmeetri eest.
*Rendileping sõlmiti kümnendi algul 15 aastaks.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium