Tartus RMK taimlas pesitsevatel kanakullidel saab nüüd pesakaamera kaudu silma peal hoida

Kanakull Alla oma pesas. Foto: Kuvatõmmis

Nüüdsest saab Tartus RMK taimlas elutsevate kanakullide Ruudi ja Alla pesapunumisele kaasa elada pesakaamera vahendusel. Lootust on peagi näha emalinnu hauduma asumist ja kui kõik hästi läheb, ka uue kullipere sirgumist. 

Ruudi ja Alla on Tartu linnuhuvilistele tuttavad ehk 2016. aastast, mil röövlinnuhuviline Urmas Abel nad keskkonnaameti vihje peale Raadil vanas sõjaväeosas kasvaval paplil pesitsemast avastas. Juba tookord ukerdas pesas neli prisket poega, nende ema aga tukkus samal puul veidi allpool oksa peal. Sealsamas liikus ka isalind. Kuna nad pesitsesid Raadil, said nad ristitud Ruudiks ning Allaks, nii et kokku tuli kelmikas «Raadiruudialla».

Taimlas asuvale männile ehitasid kullid pesa eelmisel aastal ning kasvatasid seal üles neli poega, kes kõik rõngastati. Urmas Abel rääkis, et praegu kullid peamiselt kaunistavad oma pesa. Pea on oodata sinna ka perelisa, sest emalind Alla asub munele märtsi keskpaiku. Nii võiks pojad kooruda mais ja pesast välja lennata juulis.

Pesa ehitab peamiselt isalind, emalind käib aga vahepeal tööd üle vaatamas. «Tihtilugu on ta istunud otse kaamera kõrval ja kigisenud otse mikrofoni,» märkis Tiit Hunt, kes lindude tegemistel sageli isegi kaamera vahendusel silma peal hoiab.

Kanakullide pesapunumist ja tegemisi saab nüüd zooloog Tiit Hundi ning tehnikaekspert Omar Neulandi paigaldatud kaamera kaudu ka siin vaadata.

2019. aastal sai Ruudi omale ka saatja selga, nii et tema liikumine on linnuhuvilistel kenasti näha. Kanakulli tegevuspiirkond kõikidel aastaaegadel on enamasti olnud vaid viie kilomeetri raadiuses, üksikutel kordadel on ta lennanud ka ligi kaks korda kaugemale.

«Üllatav on see, et ükskord käis ta Tartust kümne kilomeetri kaugusel metsas kanakulli elupaigas, veetis paar päeva seal, aga rohkem pole ta sinna tagasi läinud,» rääkis Abel. Viimaste päevade andmed näitavad aga, et südapäeval meeldib Ruudile hoopis kesklinnas aega veeta.

Pesa alt leitud sulgede järgi on näha sedagi, et kullide saagiks langevad enim hallvaresed, hakid, kodutuvid, ka kõrvukräts. Kanaliste, näiteks laanepüü ja tedre sulgi ei ole seni näha olnud, samuti pole Ruudi ja Alla ilmselt võtnud kodukanu.

Abeli sõnul võtavad kanu pigem noored kanakullid, nii Allal kui Ruudil võib aastaid olla juba kaheksa ringis. Kanakull võib elada ligi paarikümne aasta vanuseks.

Abeli andmetel on Alla ja Ruudi teadaolevalt esimesed kanakullid, kes Tartus pesitsevad. Nüüdseks on lisandunud neile kaks uut paari: üks Ihaste kanti ja teine Annelinna lähedusse.

Kanakulle pesitseb veel Tallinnas, Elvas, Keilas, Haapsalus ja  siinsetes metsades. Eesti asurkonna suuruseks hinnatakse pisut üle 400 paari.