«Sul salatipesumasin on ikka kaasas,» lõõbib üle nõupidamiste ruumi ukse sealt mööda jalutanud töötaja, kui OÜ Astri Tootmine juhataja Liia Rõigas räägib puhtusenõuetest, mida ettevõte kasutab.
Salatipesu miljoniline leiutasu ootab siiani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnalegend sellest, et poed pesevad vanu salateid läbi ja müüvad neid värske pähe edasi, on folklorist Eda Kalmre sõnul üks tähelepanuväärseimaid Eesti algupäraseid linnalegende.
Alguse sai see jutt 2006. aastal ilmunud Äripäeva artiklist «Kas poodides töötavad salatipesijad?».
«See oli tohutult erutav teema, millest läks lahti melu igasugu jututubades,» räägib arutelusid jälginud Kalmre. «Inimesed tõid näiteid suurematest toidukettidest ja leidsid igaühest mingi vea.» Seejuures põhisüüdlaseks tembeldas rahvas Grossi toidukaubad.
Internetis levib jutt tänini ning mullu sügisel lubas Oleg Gross miljon eurot inimesele, kes tõestab, et tema kaubandusketis on salateid pestud. Siiani pole keegi salatipesu tõestama kippunud.
Kulinaariatooteid valmistava OÜ Astri Köök tootmisjuhi Marianne Luige ajab jutt salatipesust naerma. «Kuidas see võimalik on?» pärib ta. «Käärimine hakkab ju kurgil ja kartulil sees juba pihta. Ega siis ainult koore vahetamisest ei piisa. Käärimismaitse jääks ikka juurde.»
OÜ Astri Köök juhataja Liia Rõigas ütleb, et inimesed võiksid huvi pärast proovida kodus salatipudi pesta ja siis saavad nad ise hinnata, kuivõrd võimalik salatipesu on. «Tööstuses sellisteks naljadeks aega ei jää, aga kodus võib ju katsetada. Siis ehk vaibuvad ka kuulujutud,» lisab ta.