Ühtne eesti kool – kas võimatu eesmärk? (2)

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Copy
Professor Birute Klaas-Lang leidis, et paljudel vene noortel jääb vajaka eestikeelsest keelekeskkonnast, mis aitaks keeleõppele kaasa.
Professor Birute Klaas-Lang leidis, et paljudel vene noortel jääb vajaka eestikeelsest keelekeskkonnast, mis aitaks keeleõppele kaasa. Foto: Sille Annuk

Ühtne eesti kool peaks Tartus olema saavutatud vähem kui nelja aasta pärast, kuid milline see kool on ja kus peituvad karid, arutasid Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser ja Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang.

Nagu Puškini gümnaasiumi hoolekogu esinaine Irina Panova sõnastas, kui hakatakse vene koolides eesti keelt õpetama ainetundide arvelt, siis kannatab ainetundmine. Lihtsamini öeldes – lapsed jäävad lolliks. See on tõsine mure.

Klaas-Lang: Hiie saab kinnitada, et see on täiesti võimalik. Eestis on päris palju uuritud keelekümblusõpilaste akadeemilisi tulemusi. Tulemused näitavad, et muu emakeelega õpilaste ainealased teadmised on samal või ka paremal tasemel kui vene keeles õppijatel. Eesti keele oskus oluliselt parem.

Tagasi üles