Enriko Talvistu: alustagem deputineerimist (1)
4. märts 2022, 00:00
Kremli pätikamp, poliitikuteks neid nimetada ei saa, on usurpeerinud kogu Venemaa ning püüab praegu oma sõnades «denatsifitseerida» Ukrainat, rünnates ise rakettidega Babõn Jari memoriaali Kiievis. No nagu mingi tagurpidi-Antsla.
Teise maailmasõja järel võttis paarkümmend aastat aega denatsifitseerimise protsess Saksamaal, ehkki tänase päevani kohtab seal neonatsismi. Loodetavasti on selle ilmingu päevad nüüd loetud, mil asemele tuleb demokraatlikus maailmas Putini vaimust lahti saamine. Saksa sotsialistid on praegu hädas ekskantsler Gerhard Schröderi ja paljude teiste poliitikute «Putinist arusaamise» (Putinverstehen) käitumisest lahtisaamisega, et seda häbiplekki oma mundrilt maha pesta.
Tervel maailmal tuleb aga ilmselt peagi tegeleda «deputineerimisega». Jäägu see keeleteadlaste otsustada, kas nimetada seda «deputiniseerimiseks» või «deputineerimiseks». Isiklikult kasutaksin viimast varianti, kuna mingisugust ideoloogilist doktriini nimega putinism pole tegelikult olemas. Pole olemas Mao Zedongi märkmete või Hitleri «Mein Kampfi» taolisi ülestähendusi Putinilt. Kagebist on kehv kirjutaja ja esineb ise üldse harva, katkendlikult ja pidevalt valetades või oma seisukohti muutes.
Deputineerimisega tuleb hakata tegelema mitte ainult teleka zombi-kasti (zombojaštšik vn k) poolt paarikümne aastaga ajupestud venelastel, vaid see pandeemia on levinud mujalegi, ka Eestisse. Siin küll põhiliselt vene keelt kõneleva elanikkonna seas, kuid mitte ainult. Hirmutav oli kuulda Mart Helme suust raadioeetris Putinverstehen-väiteid, et Putin pole mitte hull, vaid üsna ratsionaalse käitumisega.
Soovitaksin Helmel ajaloolase diplom tagasi viia ning jätkata tööd külapsühhiaatrina. Ise külapsühhiaatrina paneks talle küll hulludiagnoosi. Sestap peab juba praegu koguma teateid Putinist arusaamise ilmingute kohta, et hiljem omada paremat pilti sellest, millega tuleb deputineerimise käigus kokku puutuda.