REEDENE RÕÕM ⟩ Mart Siliksaar: treener peab lapsi austama

Spordi elutööpreemia laureaat Mart Siliksaar käis kuu aja eest põlveoperatsioonil ning praegu hoiab ta klubi tegemistel silma peal kodust. Ta tõdes, et igav tal juba ei hakka, sest suhelda saab veebis, samuti jagub filme ning raamatuid. Foto: Margus Ansu

Spordi elutööpreemia pälvis tänavu üle 54 aasta treeneriametit pidanud ning pea 23 aasta eest Eesti suurima sulgpalliklubi Triiton rajanud Mart Siliksaar (72). Aastate jooksul on ta treeninud palju lapsi, viinud parimad sulgpallurid olümpiale ning viimasel ajal on ta olnud pigem klubijuhi rollis. Elutööks ta seda kõike veel aga ei nimeta. See «projekt» seisab veel ees.

Juba lapsena oli sport teil igapäevane hobi. Mis teid spordis on paelunud?

Esimene asi on see, et olen terve elu Tähtvere pargi kõrval elanud, park oli meile väga hea staadion. Siin ümber elas väga palju lapsi ja meil oli oma 40-pealine kamp, kellega seal mängisime. Juba see asukoht on selline, et umbes kuueaastaselt alates oli vabal ajal sport põhiline tegevus. Peamine pisik tuli muidugi perekonnast: ema ja isa olid spordifännid, ema oli peale sõda mitmeid aastaid Tartus teine-kolmas number tennises.