:format(webp)/nginx/o/2022/03/02/14403494t1h39fa.jpg)
Sõja esimesest päevast peale on eestlased kogunud annetusi ja hädavajalikke asju Ukrainas elavatele ning sealt põgenevatele inimestele. Ka meie loomasõbrad on õla alla pannud Ukraina loomade varjupaikade ning sõja eest pagevate loomaomanike toetamiseks.
Eestimaa loomakaitse liit oli koostöös PetCity loomakliiniku ja -kauplusega kogunud eilseks ligi 49 000 eurot, millega aidatakse Ukraina varjupaiku. Neist suurim on tule alla sattunud Kiievi äärelinnas.
Palju annetusi
Liidu lõunaregiooni juht Kristi Metsa oli meeldivalt üllatunud, kui palju on vähem kui nädalaga suudetud raha ja muud vajalikku koguda. PetCity kaupluste juurde üles seatud annetuskastid täituvad jõudsalt.
«Oleme koostööd teinud Ukrainas asuva loomatoidulaoga, nende töötajatel on võimalik otse loomadele toitu viia,» ütles Metsa. «Kahjuks ei ole näiteks Kiievi lähistel humanitaarkoridori ning Eestist viidud kaup jääb vähemalt praegu seisma Lvivi.»
Koostöös aidatakse kahte varjupaika – SOS Animal Shelter Kiev ja Siriuse loomade päästeorganisatsiooni Kiievi oblastis –, mõlemas elavad praegu tuhanded loomad.
Metsa on iga päev ühenduses varjupaikade juhtidega. «Vestlused on rasked ja emotsionaalsed, inimesed üritavad teha kõik, mis võimalik,» rääkis ta. «Elekter on seal katkendlik ja ka telefonside pidamine on keeruline.»
Praegu pole võimalik raha ega asju Kiievi lähistele kohale toimetada, kuna SOS Animal Shelter Kievi varjupaiga presidendi Tamara Tarnawska sõnul seisavad kohe varjupaiga kõrval Vene tankid.
Varjupaiga töötajad ööbivad kohapeal ja üritavad loomi abistada niipalju kui võimalik, kuid puudu on söögist ja ravimitest. Toitu vajavaid suid tuleb ka pidevalt juurde, sest töötajad käivad tänavatelt püüdmas põgenenud inimestest mahajäänud lemmikloomi.
«Kui midagi annetada, siis see on kindlasti toit, toit ja toit,» rõhutas Metsa. «Me ei räägi enam kvaliteettoidust, iga pakk aitab. Töötajad keedavad juba loomadele toiduks kruupe ja kartuleid.»
Abiks on ka kaelarihmad ja transpordipuurid, kuid esmajärjekorras viiakse piirile toitu ja ravimeid. «Kõik annetused jõuavad loomadeni, kuid see on raskendatud,» tõdes Metsa. Ravimeid kasutatakse loomadele esmaabi osutamiseks, sest piirkonna loomakliinikud on suletud.
SOS Animal Shelter Kievi varjupaiga presidendi Tamara Tarnawska sõnul seisavad kohe varjupaiga kõrval Vene tankid.
Appi on tulnud paljud organisatsioonid ja eraisikud. Eesti väikeloomaarstide selts pakub abi Ukraina loomaarstidele, eelkõige ööbimisvõimalust.
Loomadega reisivatele põgenikele on valmis elupaika andma ka eestlased. Ukraina loomakasvatajate toetuseks loodud Facebooki rahvusvahelises grupis pakutakse peatumispaika koerte ja kassidega põgenejatele, ulualust võimaldatakse ka hobustele. Grupis organiseeritakse toidu ja tarvete transporti Ukrainasse ning abistatakse neid, kes reisivad loomadega.
Leebemad nõuded
Sõja tõttu lõdvendas põllumajandus- ja toiduamet (PTA) ajutiselt loomadega reisimise nõudeid Ukraina sõjapõgenikele. PTA loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Darja Trohhatšova sõnul pole seni neile teatatud Ukrainast lemmikloomadega tulekust.
Reeglite lõdvendamine puudutab veterinaarnõudeid ja loom, kes nendele ei vasta, peab jääma PTA vaatluse alla. «Lähtume sellest, millistele nõuetele loom ei vasta – kui ta pole vaktsineeritud, siis ta vaktsineeritakse, ning kui tal puudub kiip, siis ta ka kiibistatakse,» selgitas Trohhatšova.
Siiski jäävad paljud loomad sõjakoldesse maha, sest inimestel pole võimalik neid kaasa võtta ja üle piiri tuua.
/nginx/o/2022/03/02/14403495t1h798e.jpg)
Raha võib annetada
/nginx/o/2021/06/03/13821721t1hf045.jpg)