Esimesed sõjapõgenikud leidsid peavarju tuttavate juures
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
3. märts 2022, 07:43
/nginx/o/2022/03/02/14403474t1h4218.jpg)
Tartu vallavalitsusse jõudis eile Tabiveres tegutsevast Mayeri tehasest kaubaalusetäis pesemisvahendeid. Neid ei saadeta Ukrainasse, vaid antakse sõjapõgenikele, kes jõuavad Tartu valda ning jäävad sinna mõneks ajaks elama. Esimesed põgenikud on kohal, nemad on leidnud vallas oma tuttavate abiga ajutise peatuspaiga.
«Meile teadaolevalt peaks paari päeva jooksul siia jõudma veel üks pere, kus on ema ja kaks last,» ütles Tartu vallavalitsuse sotsiaalosakonna juht Anne Aleksejev. Ka neil on tuttavate abil elamiskoht olemas, kuid kõige muu vajalikuga saab vallavalitsus aidata: anda voodipesu, vajadusel mööblit, rõivaid ja hügieenitarbeid.
Vallavalitsus on valmis majutama inimesi ka oma sotsiaalkorteritesse. Abikäe on andnud mitmed eraisikud ja firmad, kes pakuvad ukrainlastele nii eluruume kui ka töökohti. «Tööd on pakutud metsanduses ja kondiitriettevõttes,» märkis Aleksejev.
Valla sotsiaalkorterites on ruumi ligi kahekümnele inimesele. Kui peaks juhtuma, et valda jõuab korraga näiteks bussitäis sõjapõgenikke, siis paigutatakse nad esialgu Kõrveküla spordihoonesse. «Tekid-padjad, voodipesu ja madratsid on olemas,» sõnas Aleksejev.
Pastoraati ja mängumaale
Spordihoonesse majutamine on aga ajutine lahendus ning vallal on võimalus leida inimestele mõneks ajaks korralik peavari.
Näiteks on turismiettevõtted pakkunud võimalust ukrainlastel nende juures tasuta ööbida. Aleksejev vahendas, et Vudila mängumaa on pakkunud selleks oma kämpingumaju ja peamaja suurt saali. Äksi pastoraat on andnud teada, et seal on võimalik inimestel peavarju saada ning isegi eraisikud, kel tühi maja saadaval, on pakkunud võimalust ukrainlastel sinna kolida.
Juba on ilmnenud, et ukrainlaste majutamiseks on vallal sotsiaalkorteritesse tarvis narisid. «Meile on juba tehtud pakkumisi, aga ootame neid veel ja võtame kõik naride pakkumised vastu, sest esialgu on neid vaja vaid kolm, kuid hiljem võib vajadus nende järele kasvada, seega parem on juba ette varuda,» lisas Aleksejev.
Kui peaks juhtuma, et Tartu valda jõuab korraga näiteks bussitäis sõjapõgenikke, siis paigutatakse nad vajadusel esialgu Kõrveküla spordihoonesse.
Kui vajadus voodite järele tekib üleöö, on vallavalitsus valmis need ka poest ostma.
Palju osavõtlikke inimesi
Põltsamaa linna peaksid esimesed sõjapõgenikud jõudma ööl vastu tänast. Põltsamaa vallavanema Karro Külanurme teada saavad nad elada Põltsamaal sugulaste juures. Vald aitab vajadusel muretseda lisavoodeid ja muud vajalikku.
«Vallaelanikud ja meie ettevõtted on hästi aktiivsed, pakutakse nii elamispindu kui ka töökohti,» märkis Külanurm.
Kes sõjapõgenikest paigutatakse Vao ja Vägeva keskusesse?
Alanud sõja tõttu tohivad Eestisse viisavabalt siseneda ka need Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, kel biomeetrilist passi pole. See tähendab, et inimesed lähevad omavalitsuste majutuskeskustesse ja neil ei ole lisaks ühtegi luba vaja, et Eestis olla.
Kui inimene otsustab aga taotleda rahvusvahelist kaitset, liigub ta Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, mille majad asuvad Jõgevamaal Vao külas ja Vägeval, selgitas ASi Hoolekandeteenused avalike suhete juht Katrin Pärgmäe.
Eile oli Vao keskuses 18 varjupaigataotlejat, kes ei ole Ukraina sõjapõgenikud.
«Meil on tavapäraselt valmisolek Vao ja Vägeva majades saja inimese majutamiseks,» ütles Pärgmäe. «Seoses Ukraina sündmustega oleme nüüd valmis 150 inimese majutamiseks.» EILI ARULA