Venemaa kaup rändab esmalt lattu ja sealt suures osas heategevuseks

Klienditeenindaja Esta Laurits laadis täna keskpäeva paiku Kvartali Maksimarketi riiulitelt Venemaal ja Valgevenes toodetud napsupudeleid ostukärru, et need müügist eemaldada. s Foto: Kristjan Teedema

Täna päeval tegelesid Tartu Kvartali Maksimarketi töötajad poeriiulitelt peaasjalikult Venemaal ja Valgevenes toodetud kauba eemaldamisega. Samal ajal mõtlevad ettevõtte juhid, mida kraamiga teha, et see raisku ei läheks.

Coop Tartu kaubandusvaldkonna juhatuse liige Madis Suiste sõnas täna hommikul, et veel tänagi käis kaupade nimekirja koostamine. Keeruliseks teeb asja see, et osa kaubast, mis on Venemaalt ja Valgevenest pärit, ei ole tähistatud nende riikide koodidega, sest need on pakendatud Eestis. «Näiteks on mõnel pakendil küll Eesti kood, kuid pakendilt lugedes ilmneb, et päritolumaa on Venemaa,» selgitas Suiste.

Samal ajal kui kaupu poeriiuleilt ära korjatakse, mõtlevad kauplusekettide juhid, mida Venemaa kaubaga peale hakata. Kellegi huvi ei ole täiesti kõlblikku söögikraami ja tarbekaupa lihtsalt prügikasti visata ainult selle pärast, et need on toodetud Venemaal.

Coopi poodides müügil olnud Vene ja Valgevene kraam viiakse kesklattu. Mis sellest saab seal edasi, ei ole veel praeguseks selge. Osa on plaanis annetada, osa õnnestub ehk tarnijatele tagastada. Kõik sõltub lepingutest ja kauba realiseerimisajast. 

Paraku on müüdava kauba seas ka selliseid tooteid, mida ei ole sünnis annetusteks jagada. Esmajoones puudutab see alkoholi. «Puudust kannatavatele peredele viina jagamine ei tule kõne alla,» sõnas Suiste. Ta lisas, et esialgu läheb kogu kraam Coopi kesklattu ning seejärel vaadatakse, kuhu ja mida annetada.

Samas tuleb silmas pidada, et praegu lettidelt korjatud kraami eest on Venemaa ettevõtjad juba tasu kätte saanud. Tõsi on aga ka see, et Venemaa kauba müümata jätmine ei tee Eesti kaubandusettevõtetele kuigi suurt kahju, sest Venemaa ja Valgevene kaup moodustab kogu Eesti poekettide sortimendist napilt ühe protsendi. See tähendab, et ka Eesti inimesed ei peaks muretsema, et Venemaa kauba siinsetelt poelettidelt kadumine meie toidulaua märgatavalt kesisemaks muudaks.

Loe pikemalt homsest, 2. märtsil ilmuvast Tartu Postimehest.