Kriisikomisjon arutas, kuidas aidata põgenikke ja kuhu varjuda rünnaku eest

Lõuna-Eesti kriisikomisjoni esimees ja Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos. Foto: Sille Annuk

Esmaspäeval pidas Lõuna-Eesti kriisikomisjon erakorralise istungi, kus teemaks julgeolek ning täpsemalt, kuidas aidata Ukraina sõjapõgenikke ning kuhu vajadusel võimaliku rünnaku eest varjuda.

Lõuna päästekeskuse juht ja kriisikomisjoni esimees Margo Klaos selgitas, et esimene info põgenike saabumisest Eestisse jõudis päästeametisse laupäeval. «Koostöös Tartu linnaga loodigi valmisolek evakuatsioonikoha kiireks avamiseks Turu tänava spordihoones. Koht on valmiduses võtma vastu 200 inimest või vajadusel rohkemgi,» selgitas Klaos.

Inimeste esmane kogumispunkt osutub vajalikuks neile põgenikele, kellel ei ole siin lähedasi, või puudub võimalus pakkuda neile kohe majutuskohta. «Leppisime kokku, et kohalikud omavalitsused vaatavad üle oma valmisoleku avada ka mujal põgenike esmaseks kiireks vastuvõtmiseks evakuatsioonikohti või majutusvõimalusi,» sõnas Klaos.

Kriisikomisjoni juht selgitas, et inimesed ei peaks esialgses evakuatsioonikohas viibima üle paari päeva ja selle aja jooksul tuleb neile leida muu ajutine majutuskoht. «Sotsiaalkindlustusamet korraldab hanke ja teeb lepped majutuskohtadega, kuhu saab inimesi esmaselt majutada. Sellele peab järgnema koostöö kohalike omavalitsustega, et otsida inimestele püsiv elukoht ning edasi leida juba lastele lasteaia- või koolikohad, töökohad ja muu iseseisvaks hakkama saamiseks vajamineva,» lisas Klaos

Kriisikomisjoni erakorralisel istungil lepiti kokku, et omavalitsused kaardistavad oma territooriumil asuvad võimalikud püsivad elukohad, kuhu saab saabuvaid sõjapõgenikke pikemaks ajaks elama suunata. Info Ukraina põgenikele abi osutamise kohta leiab veebiaadressilt kriis.ee. Sealt leiab info nii eesti, ukraina, inglise ja vene keeles. «Juhtisime tähelepanu, et oluline on jagada materjale ka omavalitsuse kodulehel,» sõnas Klaos.

Kui omavalitsused saavad infot Eestisse oma lähedaste juurde saabunud Ukraina kodanikest, siis politsei- ja piirivalveamet registreerib need inimesed, et kujuneks selge ülevaade siin viibijatest.

Endiselt jääb omavalitsustele kehtima vältimatu sotsiaalabi andmise kohustus, seega palutakse omavalitsustel olla valmis oma territooriumil olevatele inimestele pakkuma esmast abi, olgu selleks peavari, toit, riided ja muud esmatarbekaubad.

Omavalitsustele edastati ettepanek esitada oma meediakanalites, lehtedes, kodulehel või sotsiaalmeedias värske info selle kohta, kes, kuhu ja kuidas kogub annetusi Ukraina jaoks. Pettuste ohu vähendamiseks on vaja selgemalt teavitada, millised on need ametlikud kanalid, mille kaudu turvaliselt Ukrainat toetada.

Kriisikomisjoni istungil tuli teemaks ka varjendite olemasolu Eestis. 

Margo Klaos selgitas, et Eestis spetsiaalseid varjendeid ei ole. «Inimeste kaitseks kasutatakse vajadusel nende evakueerimist, iseseisvat varjumist siseruumidesse ja avalikeks varjumiskohtadeks sobivate ehitiste kasutusele võtmist,» selgitas kriisikomisjoni juht.

Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral sobib betoonist hoone või hoone osa, mis asub maa all ning kus ei ole aknaid.

Klaos selgitas, et Eestis on põgusa kaardistuse põhjal varjumiskohtadeks sobivaid hooneid ja rajatisi, kuid kokkuleppeid nende kasutamiseks veel ei ole. «Seega avalikku varjumiskohtade võrgustikku ei ole Eestis veel loodud,» lisas ta.

Varjumiskohtade kaardistust plaanib päästeamet teha koos kohalike omavalitsustega, kes teavad kõige paremini enda piirkonna ehitisi. Otsuse, millisest hoonest saab varjumiskoht, teeb varjumist korraldav asutus ehk päästeamet.

Varjumine tähendab ohuolukorras inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. Seda olukorras, kus inimeste evakueerimine ei ole võimalik või otstarbekas. Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis nad sinna ka jäävad (nt kodu, töökoht, kool) ning järgivad edasisi juhiseid (püsida akendest eemal jne). Juhised, kuidas käituda, leiab nii «Ole valmis!» kodulehelt kui ka mobiilirakendusest.

Lõuna-Eesti kriisikomisjoni juht selgitas, et riigil on esialgsed plaanid, kuidas varjumist korraldada, kuid vaja on töötada sellega, kuidas kiirelt inimesi informeerida, leida sobilikud varjumiskohad ja teha kokkulepped objektide omanikega. Samuti koostada konkreetsete tegevuste kava, kuidas vajadusel varjumiskohad kasutusele võtta.