«Ma ei tea, kas ma suudan seda teist korda üle elada,» rääkis Inna Šulženko täna hommikul. «Ei tea, mis on hirmsam... Tahaks jääda, tahaks ära sõita. Ja mis on saanud meie maast? Kogu Ukraina põleb!»
VIDEOD ⟩ Lääne poole pagev Inna Šulženko: proovime laste ees mitte nutta
28. veebruar 2022, 15:57
Inna Šulženko on humanitaartöötaja olnud alates 2015. aastast. Ta on aidanud Luganski ja Donetski isehakanud rahvavabariikide piiritsoonis elavaid inimesi ja toetanud sisepõgenikke. Venemaa invasiooni esimestest tundidest saadik on ta läkitanud Tartu Postimehe lugejaile teateid Dniprost.
Sõja kolmandal päeval sai Inna Šulženkost endastki põgenik. Ta on koos mehe ja tütre ning kolleegi perega autos teel piiripunkti poole. Nende plaan on päästa lapsed ja tulla Ukrainasse tagasi.
«Süda klopib kogu aeg,» kirjeldab Inna Šulženko. «Kogu aeg on kas komandanditund, kas tulistamised, pommiplahvatused, näeme ülesõitvaid lennukeid. Teedel autovrakid, liigub palju sõjatehnikat. Mees on roolis, mina istun kõrval, püüame nalja teha.»
/nginx/o/2022/02/28/14398724t1h90f1.jpg)
Inna Šulženko ja ta mehe kindel soov on toimetada tütar Leetu, kus õpib nende 19-aastane poeg. Poeg on samuti lähedaste saatuse pärast ärevil ning muudkui noomib oma ema, miks nad juba varem tulema ei hakanud. «Mulle helistas ka poja leedu keele õpetaja Vilma. Ja ütles, et ta on nõus võtma minu tütre enda juurde,» rääkis Inna Šulženko.
«Me proovime laste ees mitte nutta, sest ega nad ei saa päriselt aru, mis toimub,» rääkis Inna. Autos on kaks perekonda, lisaks täiskasvanutele kolm last, kaks kassi ja küülik.
Täna hommikul jõuti Strõisse, see on linn Lääne-Ukrainas Lvivi lähedal, kust piirini jääb 120 kilomeetrit. Inna Šulženko meenutab, mida nad juba on läbi elanud. «Sireenide ja pommirünnakute vahel sõitsime läbi Kropõvnõtskõi. Tee peal nägime mahasaetud teeviitasid. Väga palju on plokkidega tõkestatud poste.»
Need on sõjaväelaste ja kohalike elanike rajatud postid, mille peal väljas mehed ja naised, kes on need ise ehitanud ja ise kontrollivad neid.
«Meid peatatakse pidevalt, kuna meie autol on Luganski number,» kirjeldas Inna. «Meid vaadatakse alati põhjalikult üle. Me laseme seda teha, oleme harjunud. Las nad vaatavad, sest nad teevad õiget asja, kuna väga palju liigub ringi diversante.»
/nginx/o/2022/02/28/14398722t1h2838.jpg)
Ühe öö veetsid nad Vinnõtsjas, kus neid majutasid usklikud inimesed.
«Sinna helistas ette üks mu hea tuttav, kes rääkis minust ja sellest, millega ma olen kõik need aastad tegelenud. Kui me sealt järgmisel hommikul lahkusime, siis pakkusin raha. Aga nad ütlesid, et nad ei võta, kuna neile oli meist jutustatud. Et kui palju me oleme Ukraina heaks selle sõja päris algusest saadik juba teinud.»
Kui me tee ääres peatume, tulevad kohalikud inimesed ja küsivad, kas me oleme ehk näljas või kuidas nad aidata saavad. Praegu on Ukraina tohutult ühtne.
Inna Šulženko ei hoia nuttu tagasi, kui sellest kõigest räägib.
«Ma ei oleks iial uskunud, et minust saab jälle põgenik... Hea on see, et meil on aeg-ajalt internet. 2014. aastal seda polnud. Nüüd vähemalt on side lähedastega ja saame helistada. Isegi kui telefoniarvel raha lõpeb, lubavad Ukraina operaatorid helistada,» rääkis ta. «Ja tead mis, kui me tee ääres peatume, tulevad kohalikud inimesed ja küsivad, kas me oleme ehk näljas või kuidas nad aidata saavad. Praegu on Ukraina tohutult ühtne. Meid ei ole vaja kellestki vabastada, me tahame hoida vaid oma keelt, kultuuri ja riiki.»
Täna helistas Inna Šulženko sõbrannale Larissale, kes jäi maha Dniprosse. Seal kostavad pidevalt sireenid. Pommitatakse Novomoskovskit, mis on Dnipro lähedal. Inna usub, et nüüd on sinna toodud Ukraina vägesid, mis on selle paiga muutnud vaenlase sihtmärgiks. Või siis tegutsevad seal diversandid.
«Larissa, mida te ometi ootate?» küsis ta sõbrannalt.
Larissa vastas, et tuumalööki.
«No mis sa räägid, Larissa, ei saa ju tulla mingit tuumalööki!»
«Me oleme valmis kõigeks,» vastas Larissa, hääles ükskõiksus.
Nii andis Inna Šulženko edasi viimast kõnelust sõbrannaga.
«See on nii hirmus! Ja sa ise sõidad samal ajal mööda teed. Sellises seisundis... Mis saab meie inimestest, mis saab meie maast?»
/nginx/o/2022/02/28/14399109t1h2125.png)
Kuhu teha rahaline annetus?
Annetused tsiviilelanikele
MTÜ Ukraina Kultuurikeskus, MTÜ Mondo ja MTÜ Eesti Pagulasabi koguvad rahalisi annetusi pangalinkide ja annetusliinidega. Raha otstarve võib ühenduste teatel ajas muutuda – annetused suunatakse sinna, kus seda parasjagu kõige rohkem vaja on.
MTÜ Eesti Pagulasabi arvelduskonto: EE791010220258852223
MTÜ Mondo arvelduskonto: EE491010220099409013
MTÜ Ukraina Kultuurikeskus arvelduskonto: EE401010220229090221
MTÜ Eesti Punane Rist arvelduskonto: EE742200001180001436.
Annetused Ukraina sõjaväele
Ukraina keskpank avas annetuskonto Ukraina relvajõududele.
Saaja: National Bank of Ukraine
Saaja konto (IBAN): DE05504000005040040066
BIC kood: NBUAUAUX
Selgitus: for crediting account 47330992708
Lisaks keskpangale kogub annetusi Ukraina abiorganisatsioon Povernõs Zõvõm (Naase Elusalt – toim).
Annetused Ukraina päästjatele
Eesti päästeliit kogub päästevahenditeks annetusi ja vormistab tellimuse ise.
Päästeliidu arvelduskonto: EE547700771002741382
Selgitus: «Ukraina».