Jüri Kõre: vara veel hingekella lüüa

, Tartu abilinnapea (IRL
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündimus Eestis.
Sündimus Eestis. Foto: TPM

Jaanuaris avalikustatud 2011. aasta sünniarvudest räägitakse ettevaatlikult kui alles esialgsetest. Justkui pehmendades tõsiasja, et tõusuteel olnud sündimus kisub langusesse (14 713 sündi 2011. aastal 15 842 sünni vastu 2010. aastal).

Kuid isegi intriigi ihkavad ajakirjanikud peaksid ühe aasta rahvastikuarvudesse suhtuma ettevaatusega, lühikese ajavahemiku andmetest ei maksa teha pikaajalisi järeldusi. Veel riskantsem on sellelt pinnalt anda hinnangut poliitikale.

Viimaste aastate Eesti perepoliitika sünonüümiks on rootslaste eeskujul loodud vanemahüvitise süsteem. See on andnud kaks käegakatsutavat tulemust.

Esiteks on see ettevõtmine kogunud elluviijatele poliitilist kapitali, teiseks on kahekordistanud peredele riigieelarvest makstavate toetuste mahtu. Üldisel madalal sotsiaalkulude tasemel suhtes SKPga on rahvastikupoliitika rahastamine Eestis jõudnud Euroopa (sisuliselt maailma) tasemele.

Kolmanda fakti leidmiseks tuleb kaevata natuke sügavamalt.

Nimelt on rahvastikupoliitika edasiarendamise teed muutunud üsna ahtaks. Perede ootused riigi abile on paisunud suureks, poliitika laiendamise võimalused kukkunud üsnagi madalale. Lisaraha teenuste-toetuste mahu suurendamiseks on keeruline leida.

Ilmekaks näiteks on pikaks ja järjest pingelisemaks probleemiks kiskuv lasteaiakohtade puudujääk.

Takistavad tegurid

Kuid esmalt kahest meedia poolt varjatult tehtavast järeldusest. Esiteks: vanemahüvitis sündimust toetava meetmena on end ammendanud. Tunnustatud analüüsid ja uuringud näitavad, et sotsiaalset arengut, sh sündimust, toetab pikk ja mõõdukas majanduskasv.

Selline majandusareng suurendab eelkõige jõukama elanikeosa viljakust. Stabiilne majandus loob töökohti, hoiab eluasemelaenu intressid madalal, lubab avalikul sektoril investeerida sotsiaalkaitsesse ja laseb peredel teha pikemaajalisi eluplaane. See on üldine järeldus majandus- ja rahvastikuarengu seoste kohta.

Eesti majandusareng polnud 2000. aastatel küll pikk ja stabiilne, vaid mullistuv. Kuid oma mõju rahvastikuprotsessidele tal oli.

Põimusid majandusareng (tööandjad lõid töökohti ja tõstsid palku), inimesed viisid ellu oma pereplaane (oli nn edasilükatud sünde) ja poliitika lubas, et väikelapse hooldamise aeg on majanduslikult turvaline.

Kas seni harrastatud perepoliitika on jätkusuutlik, saab öelda kõige varem kahe-kolme aasta pärast. Siis on selge, kas 2011. aastal tehtud jõnks allapoole oli üheaastane või kestvam, st võnge. Teisalt käsitletakse praegust rahvastikuarengut kui üleminekuperioodist väljunud ja uude tasakaalu jõudnud nähtust.

Tegelikult jätkusid 2000. aastatel endises tempos 1990. aastatel alanud viljakuse kasvu takistavad tegurid.

Sünnitaja keskmine vanus tõusis, mittejuriidilisest abielust sündinud laste osatähtsus kasvas. Need on asjaolud, mis mõjuvad sündimust vähendavalt.

Sünnitusea tõusu on poliitikaga keeruline mõjutada. Kuigi jah, vanemahüvitise skeemi on peidetud järjestikuseid sünde soosiv stiimul.

Kui järgmine laps sünnib 2,5 aasta jooksul pärast eelmist, siis arvutatakse vanemahüvitis esimese lapse sünni eelsest sissetulekust. See nõks on mujal toiminud, on lühikeseks perioodiks suurendanud sündimust ning mõjutanud keskmist sünnitusvanust. Eestlaste käitumisele pole see seni suurt mõju avaldanud.

Väetis, vedur ja pidur

Aga abielu kui sotsiaalse institutsiooni positsiooni ühiskonnas on küll võimalik poliitikaga toetada. Ja seda teeb enamik riike. Põhjused perekonna eelisseisu seadmiseks on erinevad, sh ka demograafilised. Juriidilises abielus olemist soositakse üsna jõuliselt maksupoliitikaga (juriidilise paari tulumaks võib olla kuni kümnendik väiksem üksiku või mittejuriidilise paari omast).

Eelnev ja järgnev jutt ei ole mõeldud viimaste aastate poliitikaarendustele hinnangu andmiseks.

Naiste viljakus on Eestis 2000. aastatel liikunud ühes rütmis majandusarenguga. Poliitika mõju hindamine on selles olukorras täppistöö. Viljakuse madalseis oli sajandivahetusel, uue sajandi alguses algas tõus. 2008. aastal, kui mõneski riigis lugesid pangad juba oma kahjusid kokku, jõudis meil viljakus tippu. Püsis paar aastat samal tasemel ja pööras möödunud aastal langusesse.

Majanduskriis on kindlasti tekitanud ebakindlust kogu ühiskonnas, kaasa arvatud pered. Iseküsimus, kui suur see on ja kui kaua see meeles seisab.

Enamikus Euroopa Liidu maades on viimasel viiel (kriisi)aastal naiste viljakus pisut suurenenud ning on kasvanud kriisist kõige otsesemalt puudutatud riikides (Island, Iirimaa, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka).
Ühtede riikide (rahvuste) viljakusele on kriis kui väetis või vedur, teistele (Eesti, Läti, Leedu, mõni vaesem läänepoolne naaber veel lisaks) aga pidur.

Ammendavaid selgitusi, miks asjad on siin kujunenud niimoodi, seal teistmoodi, on hetkel võimatu anda. Loetletud esimese rühma riikides pole allakirjutanu teadmist mööda Eestiga üksüheselt sarnast laste- ja perepoliitika süsteemi. Aga kui oleks, siis millist mõju see võiks avaldada? Võimatu hinnata!

Jättes majanduskriisi ja naiste viljakuse seosed edasise arutelu objektiks, julgen ma siiski meelde tuletada majandusteadlaste ammu tehtud järeldusi. Esiteks, lühiajaliste abinõude (kogu elutsükliga võrreldes) mõju perepoliitikale on lühiajaline. Selliste meetmetega ei looda peredele vajalikku stabiilsus- ja turvatunnet.

Teiseks, üldiselt on meil harjumus Marxi õpetusega baasist ja pealisehitusest liialdada, kuid mingitel hetkedel ununevad kõige lihtsamad teadmised kapitalismi kohta. Tõsiasja, et majandus areneb tsükliliselt, tasuks siiski meeles pidada.

Majandustsükli harjal on lihtsam kulutusi rühmade vahel ümber jaotada. Nii meil ka eelmise kümnendi keskel tehti, suurendades laste ja perepoliitika rahastamist. Kuid kulutuste tõhususe hindamiseks ja vastavate korrektiivide tegemiseks on tavaolukord hoopis parem aeg.

Nii et ärme lööme olemasolevale perepoliitikale liiga vara hingekella.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles