Väljamõeldud koroona, lame Maa, kiivalt varjatud ufod – mis paneb valet uskuma?

Jens Raavik
, ajakirjanik
Copy
Mari-Liis Madissoni sõnul on täna semiootikutel suur pidupäev, sest just 28. veebruaril oleks 100-aastaseks saanud üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaist, kauaaegne ülikooli professor Juri Lotman.
Mari-Liis Madissoni sõnul on täna semiootikutel suur pidupäev, sest just 28. veebruaril oleks 100-aastaseks saanud üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaist, kauaaegne ülikooli professor Juri Lotman. Foto: Sille Annuk

Koroonapandeemia olevat näiline, koroonaviirust polevat olemas või olevat see tahtlikult loodud biorelv ning selle vastu vaktsineerimine olevat kahjulik. Suurriikide valitsused pidavat varjama ufode saladust. Maa olevat tegelikult lame, kuid seda varjatakse meie eest, kõik pildid kerakujulisest Maast, satelliitidest ja kosmoseobjektidest olevat võltsitud. Sellised ja veel paljud vandenõuteooriad, millel tõepõhi üsna õhuke, levivad inimeste hulgas hoolimata sellest, et akadeemikud need ümber lükkavad.

Eesti Vabariigi aastapäeva eel pälvis professor Peeter Tulviste mälestusfondi 5000-eurose stipendiumi Tartu ülikooli semiootikateadur Mari-Liis Madisson, kelle akadeemilise uurimistöö keskmes ongi olnud peamiselt vandenõuteooriad, veebisuhtlusele omane tähendusloome ja infomõjutustegevus.

Märgiline aprillimäss

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles