:format(webp)/nginx/o/2018/04/02/7745881t1hde00.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/02/27/14395384t1h60d1.jpg)
Jääb arusaamatuks, kas paljudel liikluses sõitvatel autodel puudub baasvarustuses suunatuli (see kang roolisamba juures, teate küll!) või läbitakse autokoolides peatükid, kus õpetatakse selle sihtotstarbelist kasutamist, liialt pinnapealselt. Minu sarkasmi taga on tegelikult tõsine mure, mis on hakanud mind aina enam häirima.
Iga päev nii autojuhi kui ka jalakäijana Tartus ja selle lähiümbruse liikluses osaledes on mulle silma hakanud aasta-aastalt süvenev suundumus, kus suunanäitamine manööverdamisel muutub järjest harvemaks. Üks asi on reastumisel, teine aga ringristmikelt väljudes. Viimast esineb pealiskaudsel vaatlusel linnades vähem kui näiteks Ülenurme kooli ja Tõrvandi Coopi lähedal. Samas ei saa ka öelda, et tegemist oleks mingisuguse tühise äärealaga, kus reeglite rangel kinnipidamisel oleks vähem kaalu.
Õigemini ei saa liikluses kuskil niimoodi mõelda. Seda enam, et Ülenurme ja Tõrvandi ringristmikud on hommikusel ja õhtusel tipptunnil tiheda liiklusega teelõigud. Ometi, kui seisatada ja jääda korraks teepervele vaatlejaks, võib ainuüksi viie minuti möödudes saada selgeks, et vaid pooled autojuhid näitavad sealsetelt ringristmikelt väljudes suunda. Ülejäänud ei suvatse seda sekundikski teha.
Võib-olla on natuke kasu, kui eeskirjadele vilistaja saab aru, et sujuvam liiklus on ka tema huvides.
Ilmselt ei ole vaja pikalt rääkida, et sellise teguviisiga käib kaasas ohtlike olukordade tekitamine ja n-ö valede signaalide saatmine kaasliiklejatele. Patustajad teavad seda isegi. Küllap nad leiavad sõidueksamil õiged valikvastusedki üles. Kuid teadmisest ainuüksi ei piisa, vaja on muuta hoiakuid. Selleks kulub aega ja pedagoogilist kannatust.
Selle asemel, et liikluskultuuri paremaks muuta, on transpordiametil pikalt küpsenud idee, et riikliku sõidueksami pikkust tuleks hoopis lühendada. See täidab peaasjalikult bürokraatlikku eesmärki, mille tulemusena peaksid eksamijärjekorrad lühenema. Uute juhikandidaatide puudulikku ettevalmistust arvestades ei tundu see just kõige parem mõte.
Võib-olla on natuke kasu, kui eeskirjadele vilistaja saab aru, et sujuvam liiklus on ka tema huvides. See aga tähendab, et transpordiametil on jälle üks alateema juures, mida sõidukijuhtidele suurtel digiekraanidel olevate reklaamikampaaniate abil edastada.
Huvitav, et me oleme ühiskonnas nii kaugele jõudnud, et kõiki elementaarseid käitumisnorme tuleb lihtsate loosungite abil üle korrata. «Kui jood, ära sõida», «Kui juhid, siis juhi» on vaid mõned näited varem korraldatud kampaaniate tunnussõnumitest. Nende hulka peab vist tõesti lisanduma «Näita suunda, palun!».
Kahtlemata on see tõsine mõttekoht, kuidas me soovime järjest enam autostuvas ühiskonnas liikluskultuuri näha ning kas me oskame ka teiste inimestega arvestada. Praegu paistab, et hoolimatu käitumine muutub uueks normiks. On veel viimane aeg seda muuta.