Neljapäevast peetakse Tartu ülikooli spordihoones võimlemisturniiri Miss Valentine, mille põnevaim osa on eile alanud rahvusvaheline grand prix' etapp iluvõimlemises. Sõda Ukrainas on aga oluliselt mõjutanud Valgevene, Venemaa ja Ukraina võimlejate osalemist ning võtnud korraldajatelt palju unetunde, et probleemidele lahendusi leida.
Ukrainlased võitlevad Miss Valentine'i võimlemisturniiril pisaratega, Venemaa koondisel keelati osaleda (1)
Osa Valgevene ja Venemaa võimlejaid oli Eestisse saabunud juba enne sõja käivitumist 24. veebruaril. Viimased sündmused on muutnud aga nende võistlemise tingimusi ning reedel võttis Eesti võimlemisliidu juhatus vastu otsuse, et kui Valgevene ja Venemaa võimlejad soovivad osaleda, ei saa nad seda teha oma koduriigi sümboleid kasutades. «Otsustasime juhatusega ja informeerisime ka võimlejaid sellest, et nende riigilippu näidata ei saa ning nende hümn võidu korral võistlusel ei kõla,» selgitas Eesti võimlemisliidu president Peeter Tishler.
Lapsed pole süüdi
Noori võimlejaid võistluselt kõrvale ei jäetud. «Me ei hakanud väikseid lapsi turniirilt eemaldama ning selgitasime treeneritele, et kuna nende riik on agressor, ei jää muud üle,» lisas Tishler. Ta andis mõista, et Venemaa võimlejad peavad arvestama ka teistsuguste riskidega. «Kuna käib sõda, siis juba ainuüksi Venemaa dressides ringi liikumisel võib tekkida probleeme. Sport on tore asi, aga praeguste sündmuste mõju toob kaasa riskid,» selgitas Tishler.
Võistluse peakorraldaja Janika Mölder kinnitas, et viimased päevad on olnud rasked ja võimlemispidu pole ta saanud nautida. «Magan keskmiselt kolm tundi öösel, et kõik asjad saaksid ära korraldatud. Väga palju on selliseid ülesandeid, millega kunagi varem pole üldse kokku puutunud,» rääkis ta.
Kui algul registreerus võistlusele 38 riiki, siis lõpuks jäi alles 19. Nelja päeva jooksul võtab turniirist osa 590 sportlast ning 86 võistkonda.
Rahvusvahelisele grand prix' etapile pidi tulema ka Venemaa iluvõimlemiskoondis, kes oli ühtlasi favoriidi rollis. Vahetult enne tulekut keelati võimlejatel aga lennukile minna. Janika Mölder ütles, et iluvõimlejatele helistas Moskvas lennukile minemise eel koondise peatreener ja keelas Eesti võistlusel osalemise. Sama pidanuks toimuma ka Valgevene võimlejatega, kuid nad saabusid Eestisse oma transpordiga ja on praegu Tartus.
Tartus osales võistlusel ligi kümme Venemaa võimlejat, pühapäeva õhtul lähevad nad koju tagasi. «Kõigil peale Ukraina võimlejate on tagasiminekuks piletid ja transport olemas ning loodame, et nad jõuavad kenasti koju,» nentis Mölder.
Linn majutab Ukraina võimlejaid
Ukraina võimlejad tagasi koju aga ei lähe ning Tartu linnavalitsus on leidnud neile määramata ajaks ööbimiskoha, toitlustuse ja psühholoogilise abi. Nad hakkavad treenima võimlemisklubi Janika ruumides.
Mölder kinnitas, et noortel tüdrukutel on raske teha ühelt poolt sporti ja samal ajal lugeda uudiseid ning loota, et nende treenerid, perekond ja lähedased ning teised võimlejad jäävad varjendites ellu. «Suhtlen nendega kogu aeg ning iga jutuajamine lõpeb pisaratega. Nad ei saa ju enam minna koju, sest pole kohta, kuhu minna,» kirjeldas Mölder.
Kõige kurvamaks teeb olukorra korraldaja sõnul asjaolu, et tegemist on lastega, kes ei saa veel täiesti aru, mis toimub. «Nemad pole ju seal kohapeal ja ei saa sellest sõjast aru. Ka nende treenerid Tartus on napisõnalised ja suhtlevad vähe, sest neil on väga raske,» lisas Mölder.
Eesti võimlemisliidu president Peeter Tishler märkis, et mõne Venemaa treeneri reaktsioon nende riigi sümbolite keelamisele oli üsna üllatav. «Nende sõnul ei käi poliitika ja sport kokku ning nad ei mõistnud täielikult, kuidas saab üks riik teise riigi sümbolite suhtes nii käituda. See näitab ilmselt ikkagi, et sealsed inimesed elavad suletud inforuumis ja meie peame juhtima tähelepanu sellele, mis tegelikult toimub,» ütles ta.
Ka Mölder tunnistas, et mitmel treeneril on tekkinud küsimusi. «Valgevene iluvõimlemistreener näiteks küsis meilt, kes sellist otsust nõudis. Kui näitasin, et otsuse taga on rahvusvaheline võimlemisföderatsioon, sai ta aru. Ega nemad ole ju selle sõja poolt ja on asetatud ka keerulisse olukorda,» sõnas ta.
Kuigi Miss Valentine'i korraldamisega on sedapuhku tavalisest rohkem tegemist, on võistluse otseülekandeid jälginud rahvusvaheline võimlemisföderatsioon eestlaste tööga väga rahule jäänud. Ka Eesti sportlastel on läinud hästi, seni on grand prix' etapi parim koht olnud mitmevõistluse neljas ning täna võistleb palju eestlasi finaalides.