Ukraina valitsust nõustav eestlanna evakueerus Eestisse: siin saan rohkem abiks olla kui sealses pommivarjendis

Jaanika Merilo. Foto: Madis Veltman

Ukraina valitsust nõustav Jaanika Merilo, kes on Tartus sündinud ja siin koolis käinud, evakueerus Kiievist Eestisse, sest saab siin oma digialaste ning teistegi oskuste ja kogemustega olla Ukrainale abiks palju rohkem kui sealses varjendis. Ta ületas Poola piiri paljusid kilomeetreid ja tunde pikas autode järjekorras.

Jaanika Merilo, kui ootamatu oli Venemaa suur agressioon?

Reaalne sõda oli kindlasti paljudele ootamatu. Loodeti, et Venemaa küll suurendab panuseid, aga tegeliku sõjani ei lähe, et terve mõistus võidab. Ei võitnud, võitis hullus ja soov vallutada maailm.

Praegu on just Ukrainal meie lootus, et Euroopa esirindel olles suudab ta tagasi lüüa Vladimir Putini katsed taastada impeerium, ja praegu Ukraina seda tõesti suudab. Paljud ennustasid, et ei suuda, aga siiski suudab.

Väga tähtis on seekordsetele rünnakutele vastata absoluutselt kompromissitu ja ühtse jõuga ning kõigega, millega saame, alates Ukraina varustamisest relvadega kuni Venemaa valitsuse totaalse isolatsiooni ja sanktsioonidega. Enamik Euroopa ja NATO riike on asunud tarnima Ukrainale ka relvi ja isegi Saksamaa on teatud vaoshoituse järel lõpuks astunud ajaloo õigele poolele ja liitunud nende tarnetega.

Kui valmis oli selliseks agressiooniks Ukraina valitsus?

Kuigi Ukraina valitsus kutsus üles säilitama rahu ja mitte tekitama paanikat, ei tähenda, et ta ei oleks olnud rünnakuteks valmis. NATO on samuti pidevalt varustanud ka Ukrainat oma luureinfoga, mis on kindlasti abiks olnud. Näiteks isegi siis, kui oli esimene pommitamine 24. veebruaril ning löögi all olid just taristu ja sõjalennuväljad, ei saanud kahjustada ükski lennuk, sest nad olid varem õhku tõusnud.

Ukraina armee on kaheksa sõja-aastaga tugevaks saanud. Ukraina inimeste soov kaitsta oma maad on tohutult suur – see on tõeline patriotism.

Ei ole paanikat, on otsustavus ja meeleolu teha kõike, mida vähegi saab teha. Kes varustab vabatahtlikke toiduga, kes valmistab Molotovi kokteile, kes kutsub üles küberkaitsele, kes avaldab infot vaenlase sõjavarustuse ja diversantide kohta. Üle 150 000 inimese, enamasti naised ja lapsed, on küll evakueerunud üle piiri, aga väga tugevasti on tunda rahva võitlustahet.

President Volodõmõr Zelenskõi on näidanud ennast sõjaaegse tõelise juhina, kes on ühtaegu hoidnud üleval rahva moraali ja täitnud oma rolli vägede ülemjuhatajana. «Mul on vaja relvi, mitte transporti,» vastas ta USA pakkumisele tema evakueerumise korraldamiseks. Ja muidugi on relvajõud näidanud üles vankumatut kangelaslikkust. Ma olen väga uhke Ukraina üle.

Autode kõrval ületasid Ukrainas Poola piiri ka jalakäijad, kellel tuli selleks kõndida umbes 15 kilomeetrit. Foto: Jaanika Merilo

Kuidas hindate Ukrainas neil päevil interneti toimimist?

Internet on minu teada toiminud ilma massiliste katkestusteta, samuti telefoniside. Ise ma ei tunnetanud katkestusi kordagi, kuid põhilise löögi all olevates linnades, nagu Mariupol, kuuldavasti siiski oli katkestusi.

Toiminud on samuti pangaautomaadid ning bensiinijaamad ja kogu tugitaristu. Raha väljavõtmist on küll piiratud 100 000 grivnale päevas ning bensiini saab tankida 10 liitrit, aga see on pigem paanika vältimiseks ning bensiini ja diislikütust hoitakse sõjaväe vajadusteks. Hoolimata küberrünnakutest on suudetud enamasti käimas hoida ka põhilised teenused ja koduleheküljed.

Kuidas kommenteerite Eestist viimastel päevadel osutatud abi Ukrainale?

Väga oluline on, et toetavad Eesti mittetulundusühingud ja välisministeerium oma abiprogrammidega ning et Eesti on toetanud reaalselt oma varudest ka relvastusega. Juba on saadetud Ukraina jaoks praegu vägagi tähtsaid Javelini tankitõrjerelvasid ning Saksamaa lubas lõpuks ka haubitsaid saata. Samuti aitavad Ukrainat teiste hulgas Eesti küberspetsialistid.

Ukrainast evakueerunute toidu ja joogi eest hoolitsesid piiripunktis Poola vabatahtlikud. Foto: Jaanika Merilo

Kuidas saaksid tavalised Eesti elanikud olla praeguses olukorras Ukrainale abiks?

Eesti inimesed saaksid aidata väga erineval viisil. Kõige lihtsamalt – käia sõjavastastel meeleavaldustel ning postitada Ukraina toetuseks häid sõnu, et ukrainlased tunneksid toetust. Toetada saab abivajajaid aitavaid algatusi.

Olen ka ise alustanud korjandust. Sellest antakse pool üle MTÜ-le Stantsija Harkiv, mis tegeleb juba sõja algusest alates Luganski ja Donetski põgenike toetamisega ning pool antakse üle Luhanski kuberneri Serhii Haidai soovitatud vabatahtlikele ja MTÜdele, kellel läheb toetust sellel hetkel tema hinnangul kõige rohkem vaja (Jaanika Merilo, pangakonto nr EE632200221073056310 Swedbank).

Samuti on väga tähtis, kui inimesed ja ettevõtted, kes on valmis aitama varjupaigaga, osutama tasuta mingeid teenuseid põgenikele või toetama muud moodi, märgiks oma info kaardile mapahelp.me, et abivajajad saaksid ühendust võtta.