Tartus ja Tallinnas on inimesed taas meeleavaldustel. Mis leiab aga neil tundidel aset Ukrainas, kus Venemaa piiramisrõngas elab ligi 40 miljonit inimest? Siinsamas Euroopas! Seda võib püüda vaid ette kujutada. Igal Ukraina inimesel on oma elu, pere ja kodu, hirm ja lootus, soov midagi oma riigi heaks teha ning tulevik, millest keegi midagi ei tea.
VIDEO ⟩ Dnipro: hirmutavalt vaikne. Inimesed kolivad eluruumidest ümber keldreisse
Heategevusorganisatsiooni Caritase töötaja Inna Śulźenko on saatnud sõja kahel esimesel päeval Tartusse teateid oma elust Dnipros. Dnipro on Donetski ja Luganski isehakanud rahvavabariikide naabruses oleva Dnipropetrovski oblasti keskus. Inna Śulźenko päriskodu on tegelikult Luganskis.
Täna hommikul ütles ta, et eelmine öö oli vaikne, aga see tunne ja see vaikus olid kohutavad. Ta magas linnuund. Sõja esimese päeva hommikul sai tabamusi ju ka Dnipro, täpsemalt linnas asuv sõjaväeosa, mis on Inna Śulźenko kodu lähedal.
«Боже храни Украину и всех ее жителей!» kirjutas ta nüüd, just hommikul. Jumal, kaitse Ukrainat ja kõiki selle elanikke, tähendab see.
Eile käis Inna Śulźenko oma sõbrannat vaatamas ja leidis ta keldrist, kuhu too oli sisse seadmas moosi- ja kompotipurkide kõrvale magamisasemeid ning tassis sinna kanistrites vett.
«Me vaidlesime tükk aega, kas sellisest varjendist võib tõelise raketirünnaku ajal abi olla või mitte,» ütles Inna Śulźenko.
Inimestel on kergem pingele vastu panna, kui nad saavad midagi teha.
Dnipro näib praegu liiklusest tühi. Üksikud autod, väga harv bussiliiklus. Kel vähegi võimalus, on pakku pugenud. Päeval kogunevad inimesed siiski pikkadesse järjekordadesse pangaautomaatide taha, kust korraga saab välja võtta kindla summa raha. Järjekorrad on ka apteekide juures, mis veel on avatud. Paljud toidupoed on suletud.
Eile õhtul pimedas võis mööda maanteed näha liikumas Ukraina sõjaväe pikka autokolonni. Ukraina armee koondab end riigi keskosas ja seab end valmis.
«Sõja argipäev on meieni jõudnud ja sellega tuleb harjuda,» ütleb Inna Śulźenko.