Lvivi tudeng: Ukraina vajab kõige enam relvi ja kuuliveste
26. veebruar 2022, 12:11
/nginx/o/2022/02/26/14392971t1h3303.jpg)
Venemaa sõda Ukrainas jätkub, aga elu ei ole seisma jäänud. Nii näiteks alustab esmaspäeval Karlova linnaosas Tartus eesti keele tundi interneti vahendusel Tartu ülikooli emeriitdotsent, Ivan Franko nimelise Lvivi ülikooli eesti keele lektor Heinike Heinsoo. Tema üks tudengeid Anna Bilyak ütles Tartu Postimehele, et Lvivis on üliõpilaste ühiselamutesse paigutatud sõdurid.
Anna Bilyak elab Lvivis õppimise ajal ühiselamus. «Minu kodu on Lvivist veidi kaugemal, see on väike linn Mykolayiv,» kirjutas ta. «Aga nüüd on sõja tõttu minu ühiselamu antud meie sõduritele, nii et kõik õpilased kolisid ühiselamust ära.»
Vene sõdurid ei olnud tema koju vähemalt reede viimaseks tunniks jõudnud. «Elame Ukraina lääneosas, siin on palju rahulikum ja turvalisem kui meie maa lõuna-, põhja-, ida- või keskosas,» selgitas ta. «Sõda algas 24. veebruari hommikul kell 5. Ärkasin kell 5.50 ja sain teada, et pealinna Kiievit pommitati. Kaks päeva enne seda tunnustas Putin meie maa idaosas tegutsevaid terroriorganisatsioone ehk võltsvabariike.»
Lvivi kandis pole sõda endast kuigi palju märku andnud. Kuid olukord võib kergesti muutuda. «Öö tuleb raske, sest oodata on tõsiseid pommirünnakuid,» kirjutas Anna Bilyak eile kell 23.45. «Meil on siin neid, kes on Ukraina reetnud. Nad on jätnud märgid, tähistanud Vene lennuväele kohad, et meid pommitada. Meie inimesed, tsiviilisikud jahivad neid.»
Täna kell 11.30 teatas tudeng, et tema ümbruses möödus öö rahulikult. «Nad pommitasid tugevasti Kiievit, ka sealseid tsiviilhooneid,» lisas ta. «Nad ründavad õhust. Vene sõjaväelased püüavad vallutada linnu. Aga me võidame. Meie armeel on küll vähem relvi, aga me kaitseme oma riiki, me oleme tugevamad! Siiski ootame tuge kogu maailmast.»
Anna Bilyak teab, et mõned teised Ukraina linnad on kohutavalt kannatanud. «Sealsed elanikud on olnud pikka aega keldrites, sest nende kodusid pommitatakse,» märkis ta. «Vene armee üritab neid kohti vallutada. Vene sõduritel on küll rohkem tanke, rakette ja muud sõjavarustust, kuid nad on nõrgad, sest nad ei tea, miks nad peavad sõdima.»
Eestis kogutakse Ukrainasse plahvatustes kannatada saanud piirkondadesse saatmiseks igasuguseid asju. Mida vajab Ukraina praegu kõige rohkem? «Vajame sõjalist tuge, relvi, kuuliveste, sõduritele toitu ja neile muid hädavajalikke asju. Meil on vaja asju ka Ukraina enda pagulastele, sest neid tuleb juurde,» vastas üliõpilane.
Anna Bilyak õpib Ivan Franko nimelises Lvivi ülikoolis rahvusvahelisi suhteid ja sealhulgas eesti keelt. «Olen õppinud Heinike Heinsoo juures aasta. See on äge! Ma jumaldan Heiniket. Samuti olen osalenud kahel korral Tallinna ülikooli eesti keele kursustel. Seetõttu oskan praeguseks natuke eesti keeles rääkida, saan eesti keeles millestki aru ja võin selles kaunis keeles ka lugeda,» märkis ta.
