Valgetähe teenetemärgi saanud praost Ants Tooming: tunne on kohmetult tänulik

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Tartu praost ja Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming.
Tartu praost ja Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Foto: Sille Annuk

President Alar Karis tunnustas Eesti Vabariigi sünnipäeva eel Valgetähe V klassi teenetemärgiga Tartu praosti ja kultuuriloo talletajat Ants Toomingat.

«Tunne on kohmetult tänulik,» lausus õpetaja Ants Tooming. «Ma olen teinud seda, mis issand mulle teha on andnud. Selleks on mind tööle kutsutud, et olla inimestele olemas. Kui seda on märgatud, siis see tunne on jah ... Nagu ma ütlesin – kohmetult tänulik. Ma arvan, et on palju inimesi veel, kes on palju tublimad.»

Võiks öelda, et koroonaajal on usklikke inimesi rohkem kui muidu. On neid, kes usuvad jumalasse, on neid, kes usuvad vaktsineerimisse, ja on neid, kes vaktsineerimisse kindlasti ei usu. Kedagi tema usust lahku või ümber pöörata ei ole sünnis ega ilus.

«Mina käisin just täna tõhustusdoosi saamas, käsi ei valuta,» vastas õpetaja Ants Tooming niisuguse jutupöörde peale asjalikult. «Ma puutun inimestega väga palju kokku. Ma ei karda seda haigust, võtan seda nagu iga teist. Aga vaktsineerisin end sellepärast, et mitte endast inimestele lisaohtu kujutada. Ma arvan ka, et Jumal annab inimestele tarkust lahendada probleeme. Ja küllap on ta arstidele ja teadlastele vaimuvalgusena selle tarkuse andnud ja nii abi meile saatnud. Mina suhtungi nii, et see abi tuleb vastu võtta, see on Jumala kingitus.»

Õpetaja Tooming leidis, et mitte ainult vaktsineerimises, vaid poliitikas laiemalt on alati seisukohti ja hoiakuid, mille üle pole mõtet vaielda. «Ka mina katsun sellistes küsimustes olla tagasihoidlik, kuigi ma tean, et sõnal on jõud ja sõnaga võib pöörata küll, aga mina pean seal keskel olema.»

Mis on aga vaimulikul Ants Toomingal töölaual lisaks pühapäevaste jutluste konspektidele? Ta on uurinud Tartu Peetri kiriku ajalugu. Aga ta on uurinud ka Kolga-Jaani kiriku ajalugu, mille koguduse etteotsa ta ise 2000. aastal õpetajana asus, kui oma vaimulikutööd alustas.

«Kolga-Jaani kiriku lugu on mul veel üks võlg, need materjalid on alles failides,» vastas ta.

Kolga-Jaanis on teeninud ka Villem Reiman, kes oli eesti rahvusliku liikumise üks olulisimaid juhte 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Villem Reimani kolleegiumi asutaja ja esimees on samuti Ants Tooming, kes korraldab koos mõttekaaslastega Villem Reimani sünniaastapäevadel konverentse ja muid sündmusi ning avaldab Villem Reimani kirjatöid.

«Eks Villem Reimaniga tegelen ikka edasi,» sõnas ta. «Ja Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul tasub meenutada, et Villem Reiman oli kindlameelne, julge ja aus, karm iseenda suhtes ja sõnu mitte kokku hoidev, kui ta rääkis sellest, et eesti rahvas peab püsima. Tema ütles välja mõtte Eesti riigist, mida meie praegu nautida saame.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles