Galerii ⟩ President mälestas Eesti vabaduse eest esimesena langenud meest

Esmaspäeva hommikul väisas president Alar Karis koos proua Sirje Karisega Põltsamaa kalmistut, et mälestada sinna maetud Hans Kullit, kes jättis esimesena oma elu Eesti vabaduse eest.

Veel hiljaaegu teadsid ajaloolased, et esimesena langes Eesti vabaduse eest läti rahvusest Omakaitse mees Johann Muischnek, kes suri 25. veebruaril pärast Tallinnas Rannavärava lahingus haavata saamist.

Vabadussõja ajaloo seltsi liige Ain Krillo uuris aga välja, et esimesena andis Eesti eest elu hoopis Omakaitse ridadesse kuulunud Hans Kulli, kes hukkus enamlaste kuuli läbi 24. veebruari õhtul 1918. aastal Võrus. 

Kulli maeti 3. märtsil 1918. aastal oma sünnikoha Põltsamaa kalmistule. Tema matmispaik oli aga pikki aastaid teadmata. Hans Kulli kalmu aitas eelmisel sügisel üles leida kaitseliidu Põltsamaa maleva ajaloopealik Rünno Savir.

President Karis tänas mälestuskõnes ajaloolasi, kes aitasid Hans Kulli loo ja elusaatuse päevavalgele tuua. «Vabadusega ei tohi ükskõikselt ringi käia ning selle kattevarjus ühiskonda lõhestada või kaaskondlasti solvata,» sõnas president oma kõnes.

Ka rõhutas president Karis, et sõjasurve alla jäänud Ukraina ei ole üksi, ning meenutas, kui olulised olid Eestile Vabadussõja ajal liitlased ning kui raske oli siis, kui jäime viimaks üksinda. «Me ei saa jääda ükskõikseks,» sõnas Karis.

Põltsamaa maleva ajaloopealik Rünno Savir juhatas mälestuskõne sisse Gustav Suitsu luuletusega «Mehed», kus seisavad read: «Välkugu teras ja raiugu raud, mehi ei kohuta surm ega haud.»

Hans Kulli pidas Võrus kino Saturn. Rünno Saviri andmeil astus Kulli Omakaitsesse seetõttu, et enamlased nõudsid nii temalt kui teistelt kohalikelt ettevõtetelt tegutsemise eest ebaseaduslikult kümnist.

21. veebruaril võtsid enamlased ta vangi, kust ta 24. veebruaril pääses. Mõned tunnid pärast vabanemist haaras Kulli relva ning Võru linnas aset leidnud tulevahetuses sai ta haavata ja suri sama päeva õhtul kella viie paiku Võru haiglas.

Lisaks presidendile osalesid mälestusüritusel kaitseliidu Jõgeva maleva pealik  kolonelleitnant Tõnis Metjer ning kohalikud noorkotkad ja kodutütred. Pärjad asetasid Hans Kulli hauale ka Põltsamaa vallavolikogu esimees Reet Alev ning vallavanem Karro Külanurm. Mälestuspalve luges EELK Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja Markus Haamer.

Pärast austusavaldust Hans Kullile asetasid Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilased küünla ka Arnold Turu hauale. Turu on ainus Põltsamaale maetud Põltsamaa reaalgümnaasiumi õpilane, kes langes koolipoisina Vabadussõjas.