Vähihaiged lapsed on oma vaprusega suurtele eeskujuks
15. veebruar 2022, 09:22
Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku ülemõde Kaire Jugar alustas õe tööd paarkümmend aastat tagasi just hematoloogiaosakonnas, kus ta tegeles palju lastega. Eile oli samas osakonnas ravil kaks vähihaiget last, üks noorem kui kümme ja teine vanem kui kümme aastat. Õnneks on nii, et vähki haigestuvad lapsed harva.
Kui Eestis saab igal aastal selle raske diagnoosi ligi 9000 inimest, siis ainult 30 või 35 juhul on tegemist kuni 14-aastase lapsega.
Osa neist ei kasva aga kunagi suureks. Ülemõde Kaire Jugaril on kodus karbitäis joonistusi lastelt, keda enam ei ole. «Kuigi elu läheb edasi ja töö haiglas on alati kiire, siis mälestustes on nad kõik alles,» ütles ta.
Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht Kristiina Ojamaa selgitas, et vähihaigeid lapsi ravitakse Eestis kahes keskuses: Tartu ülikooli kliinikumis ja Tallinna lastehaiglas. Kahe haigla peale kokku on Eestis viis laste onkoloogi-hematoloogi, Tartus töötavad Sirje Mikkel ja Lenne-Triin Kõrgvee.
Elu haiglas
Vähihaigete laste ravi kestab enamasti kaua. Lapseea kõige sagedasema pahaloomulise kasvaja, ägeda leukeemia ravi kestab kokku kuni kaks ja pool aastat ning sisaldab kuni 15 ravimi kombinatsioone. Haiglas viibivad lapsed just siis, kui ees on kas keemia- või kiiritusravi. Või luuüdi siirdamine, mida tehaksegi Eestis ainult Tartu ülikooli kliinikumis.
Lapseea kõige sagedasema pahaloomulise kasvaja, ägeda leukeemia ravi kestab kokku kaks ja pool aastat.
Ülemõde Kairi Jugari sõnul on väga tähtis vähidiagnoosi saanud lapse ja tema pereliikmetega usaldusliku sideme loomine. Selgituste jagamine, mis on õieti juhtunud ja mis veel ees ootab. Kogu pere on vaja kaasata.
Appi tuleb ka psühholoog, kes räägib lapsega, miks kaovad juuksed peast ja miks tema ei ole nagu teised. Haigla pedagoog aitab koolitunde õppida.
Vähihaigele lapsele muutub haiglas olemine elu osaks. Neil tekivad oma lemmikõed ja -hooldajad, kellele nad räägivad, kuidas neil päriselt läheb. Enamasti on nad rõõmsameelsed, tulevad vintsutustega hästi toime ja taluvad neid isegi paremini kui täiskasvanud, kes langevad sageli depressiooni.
Kairi Jugar rääkis, et mõne lapsega, kelle lemmikõde tema ise on olnud, peab ta senimaani sidet. Kui ta juhuslikult kohtab mõnd ambulatoorsesse osakonda arstikontrolli tulnud noort inimest, keda mäletab lapsena, ning nüüd näeb, kui tublisti ta on kasvanud, ja kuuleb, et kõik hästi, rõõmustab ta samuti.
Neid lapsi on vähe, aga nad peavad paistma silma. Need lapsed ise on nagu päiksekiired.
Doktor Kristiina Ojamaa sõnul on kõige olulisem haigus ruttu ära tunda ja kiiresti ravi alata. Arst teeb kõik, mis temast oleneb, et haigus võita. Väikesel osal lastel on vähi põhjus geneetiline, aga suure osa laste puhul põhjust ei teata.
Jälg jääb alles
Vähihaigete laste elulemus on viimase poole sajandi jooksul kasvanud, praegu on laste viie aasta elulemus 80 protsenti. Jälg lapseeas ravitud vähist jääb aga kuhugi alles ja võib elukvaliteedile mõjuda ka paarikümne aasta pärast.
Täna õhtul värvub Tartu ülikooli kliinikumi fassaad kuldkollaseks. Üle maailma on kokku lepitud, et 15. veebruar on vähihaigete laste päev ning nende värv on kollane.
«Neid lapsi on vähe, aga nad peavad paistma silma,» sõnas doktor Ojamaa. «Need lapsed ise on nagu päiksekiired.»
