Tartu ülikooli kliinikum avab uuel nädalal taas teise nakkusosakonna

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
TÜ Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar seisab kirurgiakliiniku uste taga. Ka selles kliinikus on tulnud neljanda laine tõttu taas avada kohti Covidi-haigetele.
TÜ Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar seisab kirurgiakliiniku uste taga. Ka selles kliinikus on tulnud neljanda laine tõttu taas avada kohti Covidi-haigetele. Foto: Sille Annuk

Alates esmaspäevast toppab Tartu ülikooli kliinikumis taas plaaniline ravitöö – muudatud puudutab eelkõige kirurgilisi erialasid. Ravi ei katke mitte niivõrd haiglatöötajate koroonasse haigestumise tõttu, nagu mõnes Tallinna suurhaiglas sel nädalal on tõdetud, vaid aina uute, hospitaliseerimist vajavate Covidi-patsientide tõttu, keda viimasel ajal on iga päev lisandunud kümmekond.

TÜ kliinikumi ravijuht Andres Kotsar selgitas, et kui paar nädalat tagasi olid Covidi-haigete seas palju mõne muu haigusega patsiente, kel koroona oli kaasuv probleem, siis viimaste päevade uued Covidi-haiged on eelkõige hingamispuudulikkusega patsiendid, kel koroona on esmane ja peamine haigus, mida tuleb ravida nakkusosakonnas.

Abinõudest ei piisa

«Kliinikumis juba olemasoleva 40-kohalise Covidi-haigete nakkusosakonna kõrvale on seetõttu vaja avada lisaosakond,» rääkis Andres Kotsar. «Sellest ei ole pääsu!»

Kotsar tuletas meelde, et Covidi-haigete kohad on töökorralduslikult ootevalmis olnud kogu aeg sünnitusosakonnas, kus on üks koht, ning psühhiaatriakliinikus ja lastekliinikus, kus mõlemas on kolm kohta. Lisaks avati sel nädalal kirurgiakliiniku uroloogiaosakonnas neli ning trauma-ortopeediakliinikus ka neli Covidi kohta. Need on mõeldud koroonat kaasuva haigusena põdevate kirurgilistele ja traumahaigetele, et neid sealsamas osakonnas isoleeritult edasi ravida.

Ja ikkagi – kõigist neist abinõudest ei piisa.

Uued koroonahaiged on eelkõige hingamispuudulikkusega patsiendid, kel Covid on esmane haigus, mida tuleb ravida nakkusosakonnas.

Ravijuht Andres Kotsar märkis, et töös on vähemalt 10-kohalise uue osakonna avamine. Osakonna suurus sõltub sellest, kuidas õnnestub sinna tööle saada personali, kes saavad olla vaid need inimesed, kes on vabatahtlikult nõus loobuma oma erialasest tööst. «Me ei saa kedagi sundida, saame ainult paluda,» ütles Andres Kotsar. «Iga uue lainega muutub see palumine aga järjest raskemaks. Juba üle terve maja tuleb meil otsida appi kolleege, kel on kogemust koroonapatsientidega hakkama saada.»

200 töötajat kodus

Siiski ei ole koroonaviirus puutumata jätnud kliinikumi oma töötajaid. Ligi 4600 töötajast on praegu haiged või isolatsioonis paarsada. Nende hulgas on nii arste, õdesid kui ka tugipersonali. Üheski osakonnas erilist puhangut ei ole, haigestunud töötajad jaotuvad ühtlaselt kõikide üksuste vahel. See, kus keegi viirusega kokku on puutunud, pole sugugi selge.

«Haigestunud töötajate arv on varasemate lainetega võrreldes praegu tõesti suurem. Siiski mitte nii suur, et me ei suudaks neid auke katta,» rääkis dr Kotsar. Ta sõnul plaanilist ravi kliinikumis see veel ei mõjuta. Plaanilist ravi mõjutab eelkõige inimeste aina massilisem haigestumine ja sellest tulenev haiglaravi vajaduse suurenemine.

Mis puutub TÜ kliinikumi koostöösse Lõuna-Eestis asutavate tütarhaiglatega, siis nii Põlvasse, Võrru kui ka Valka loodud koroonahaigete voodikohad on juba peaaegu kõik hõivatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles