/nginx/o/2022/02/11/14359983t1h4608.jpg)
Valitsus kinnitas kultuuri, spordi ning teaduse- ja arendustöö elutööpreemiad, samuti jagati aastapreemiaid. Tartlastest saavad elutööpreemia sulgpalliklubi Triiton juht Mart Siliksaar, Eesti matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija Ene-Margit Tiit, eesti etnomusikoloogia üks rajajaid Ingrid Rüütel ning Tartu ülikooli emeriitprofessor, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski.
Spordi elutööpreemia laureaat, 54-aastase staažiga treener Mart Siliksaar on Eesti sulgpalli arendaja ja valdkonna eestvedaja. Ta asutas Eesti suurima sulgpalliklubi Triiton, kus harjutab üle 500 eri vanuses sulgpalluri.
Siliksaare juhendamisel treenib praeguseni suur osa Eesti paremikust, kes on saavutanud häid tulemusi paljudelt rahvusvahelistelt võistlustelt.
Tema edukaim juhendatav on praegu Kristin Kuuba, kes saavutas 2021. aastal olümpiamängudel 15. koha ja võitis kaks maailmakarikaetappi. Siliksaare kandidatuuri esitas Tartu linnavalitsus.
/nginx/o/2019/11/28/12772412t1hb951.jpg)
Elutööpreemia laureaat, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski on oma erialal töötanud alates 1963. aastast. Ta on arvukate kunstiajaloo raamatute ja artiklite autor.
Esitajad toovad välja, et Kangilaski on tänapäeva Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi, teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid. Ta on kirjutanud kunstiajaloo õpikuid ja ülevaateteoseid ning andnud suure panuse kunstiajaloo õpetamisel mitte ainult ülikoolides, vaid ka kooliõpilastele.
Kangilaski esitasid elutööpreemia kandidaadiks kaasaegse kunsti Eesti keskus, Eesti kunstnike liit ning Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühing.
Spordi ja kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
:format(webp)/nginx/o/2022/02/10/14358371t1h0b3f.jpg)
Ingrid Rüütel on eesti etnomusikoloogia rajajaid ja üks teenekamaid rahvamuusika uurijaid ning kogu folkloori uurimise pikaajaline ning ühiskondlikult mõjukas eestvedaja ja -kõneleja.
Ta on oma teadustöödes toonud esile eesti regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu eri kihistused ja etniliste suhete rolli nende tekkes.
/nginx/o/2022/02/11/14359989t1hb691.jpg)
Ene-Margit Tiit on Eesti matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija ja vastava teaduskoolkonna looja. Ta on tervete põlvkondade statistikute ettevalmistaja, teaduskeele arendaja ning ühiskonna statistilise kirjaoskuse tulihingeline ja edukas hoidja.
Tema teadustöö suur siht on ühiskonna põletavate probleemide analüüs ja nende leevendamise võimalused, alates abielulahutustest ja vaesusest ning lõpetades koroonaepideemiaga.
Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et esimest korda pälvivad elutööpreemia korraga kaks sädelevat ja osalt isegi koos Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse panustanud väljapaistvat naisteadlast.
Kummagi naise elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.
Riiklikud aastapreemiad
Lisaks elutoopreemiatele jagas valitsus aastapreemiad spordis ning teadustöös.
Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemiad pälvivad epeenaiskond kuldmedali eest Tokyo olümpiamängudel ning Katrina Lehis, kes võitis mängudel pronksmedali. Naiskonda kuulus ka tartlane Julia Beljajeva ning Tartust pärit Erika Kirpu.
Aastapreemia pälvib Tartust ka tõkkejooksja ja Tokyo olümpiamängude 400 meetri tõkkejooksu seitsmenda koha omanik Rasmus Mägi.
Aastapreemia suurus on 9600 eurot, võistkonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Teaduse aastapreemiad pälvivad Tartu ülikoolist:
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja 20 000 euro suurused aastapreemiad.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel, 23. veebruaril teaduste akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
/nginx/o/2021/06/14/13846559t1hc514.jpg)