N, 11.08.2022

Elutööpreemia pälvib mitu tartlast

Henn Uuetoa
, ajakirjanik
Elutööpreemia pälvib mitu tartlast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Spordi elutööpreemia laureaat Triitoni sulgpalliklubi juht Mart Siliksaar.
Spordi elutööpreemia laureaat Triitoni sulgpalliklubi juht Mart Siliksaar. Foto: Kristjan Teedema

Valitsus kinnitas kultuuri, spordi ning teaduse- ja arendustöö elutööpreemiad, samuti jagati aastapreemiaid. Tartlastest saavad elutööpreemia sulgpalliklubi Triiton juht Mart Siliksaar, Eesti matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija Ene-Margit Tiit, eesti etno­musikoloogia üks rajajaid Ingrid Rüütel ning Tartu ülikooli emeriitprofessor, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski.

Spordi elutööpreemia laureaat, 54-aastase staažiga treener Mart Siliksaar on Eesti sulgpalli arendaja ja valdkonna eestvedaja. Ta asutas Eesti suurima sulgpalliklubi Triiton, kus harjutab üle 500 eri vanuses sulgpalluri.

Siliksaare juhendamisel treenib praeguseni suur osa Eesti paremikust, kes on saavutanud häid tulemusi paljudelt rahvusvahelistelt võistlustelt.

Tema edukaim juhendatav on praegu Kristin Kuuba, kes saavutas 2021. aastal olümpiamängudel 15. koha ja võitis kaks maailmakarikaetappi. Siliksaare kandidatuuri esitas Tartu linnavalitsus.

Kultuuri elutöö laureaat Jaak Kangilaski.
Kultuuri elutöö laureaat Jaak Kangilaski. Foto: Facebook

Elutööpreemia laureaat, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski on oma erialal töötanud alates 1963. aastast. Ta on arvukate kunstiajaloo raamatute ja artiklite autor.

Esitajad toovad välja, et Kangilaski on tänapäeva Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi, teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid. Ta on kirjutanud kunstiajaloo õpikuid ja ülevaateteoseid ning andnud suure panuse kunstiajaloo õpetamisel mitte ainult ülikoolides, vaid ka kooliõpilastele.

Kangilaski esitasid elutööpreemia kandidaadiks kaasaegse kunsti Eesti keskus, Eesti kunstnike liit ning Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühing.

Spordi ja kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

Ingrid Rüütel. 
Ingrid Rüütel. Foto: Mailiis Ollino

Ingrid Rüütel on eesti etno­musikoloogia rajajaid ja üks teenekamaid ­rahvamuusika uurijaid ning kogu folkloori ­uurimise pikaajaline ning ühiskondlikult mõjukas ­eestvedaja ja -kõneleja.

Ta on oma teadustöödes toonud esile eesti regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti ­rahvalaulu eri kihistused ja etniliste ­suhete rolli nende tekkes.

Teadus- ja arendustöö elutööpreemia laureaat Ene-Margit Tiit.
Teadus- ja arendustöö elutööpreemia laureaat Ene-Margit Tiit. Foto: Tairo Lutter

Ene-Margit Tiit on ­Eesti matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija ja vastava teaduskoolkonna looja. Ta on tervete põlvkondade statistikute ettevalmistaja, teaduskeele arendaja ning ühiskonna statistilise kirjaoskuse tulihingeline ja edukas hoidja.

Tema teadustöö suur siht on ühiskonna põletavate probleemide analüüs ja nende leevendamise võimalused, alates abielulahutustest ja vaesusest ning lõpetades koroona­epideemiaga.

Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et esimest korda pälvivad elutööpreemia korraga kaks sädelevat ja osalt isegi koos Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse panustanud väljapaistvat naisteadlast.

Kummagi naise elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.

Riiklikud aastapreemiad

Lisaks elutoopreemiatele jagas valitsus aastapreemiad spordis ning teadustöös.

Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemiad pälvivad epeenaiskond kuldmedali eest Tokyo olümpiamängudel ning Katrina Lehis, kes võitis mängudel pronksmedali. Naiskonda kuulus ka tartlane Julia Beljajeva ning Tartust pärit Erika Kirpu.

Aastapreemia pälvib Tartust ka tõkkejooksja ja Tokyo olümpiamängude 400 meetri tõkkejooksu seitsmenda koha omanik Rasmus Mägi.

Aastapreemia suurus on 9600 eurot, võistkonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.

Teaduse aastapreemiad pälvivad Tartu ülikoolist:

  • Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm sotsiaalteadustes tööde tsükli «Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine» eest.
  • Ebe Merilo ja Hannes Kollist põllumajandusteaduses tööde tsükli «Taimede kohanemine muutuvas kliimas» eest.
  • Priit Väljamäe keemia ja ­molekulaarbioloogias tööde tsükli «Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine» eest.
  • Pärt Peterson ja Kai Kisand arstiteaduses tööde tsükli «Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud» eest.

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja 20 000 euro suurused aastapreemiad.

Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel, 23. veebruaril teaduste akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Märksõnad
Tagasi üles