Liisi Jürgen: viis põhimõtet, mida oma andmeid kaitstes kindlasti järgida

Liisi Jürgen, advokaadibüroo Njord vandeadvokaat. Foto: Remo Tõnismäe

Oma andmete kaitsmiseks lisaliigutuste tegemine võib tunduda ebamugav, kuid me ei jäta ju ka koduust lukust lahti, kuna võtmega on tüütu toimetada. Digitaalne elu ja normaalsuseks muutunud kodukontoris töötamine peaks meie mõtteid üha enam viima turvalisusele. Näiteks võivad väikeettevõtja pilves hoitavad kliendiandmed sattuda võõrastesse kätesse. Ja ka Eestis on juhtumeid, kus inimese kogu era- ja tööelu on seotud ühe konkreetse Gmaili kontoga, mille on aga üle võtnud kurjategijad, kes selle vabastamise eest raha nõuavad.

On mõned lihtsad ja tõhusad nipid, mida järgides saab igaüks vähendada andmekaitsealaseid ohte.

Ole alati teadlik, mis eesmärgil seadmes autentimise või allkirjastamise PIN-koode või paroole annad. Kui täpselt ei mäleta, siis katkesta ja ära koode sisesta.

Mitte ühelgi ametnikul ega pangatöötajal ei ole õigus telefoni teel PIN-koode küsida. Ära anna telefonis rääkides oma koode vestluskaaslasele.

Kas on ikka vaja tasuta kontosid ja rakendusi, mille eest maksad raha asemel oma privaatsusega?

Vaata üle oma andmekandjad. Mõistlik on kasutusele võtta autentimisega ja PIN-koodidega kaitstud mälupulgad ja kõvakettad, kui andmeid on vaja hoida välistel andmekandjatel.

Mõtle, kas on vaja tasuta kontosid ja rakendusi, mille eest maksad raha asemel oma privaatsusega.

Kui oled kontole sisse loginud mitmes seadmes, kasuta autentimisvõtmeid. Neid on erinevaid, näiteks USB kaudu seadmesse ühendatav kaardike, mis tagab, et kui keegi teine ka teise seadmesse sisse saab, ei pääse ta ikkagi ligi näiteks Gmaili kontole.

Halvasti turvatud andmete leke võib kaasa tuua ka märkimisväärseid juriidilisi probleeme, mille lahendamine võtab palju aega ja raha. Seetõttu tuleks oma kontod, paroolid ja nende turvamise lahendused korrapäraselt üle vaadata nii eraisikutel kui ka ettevõtjatel.