Päevatoimetaja:
Emily Lieberg

Lavastus vendadest viib mitmes eas vaatajad mitmesse maailma

Copy
«Vennad Lõvisüdamed» proovis.
«Vennad Lõvisüdamed» proovis. Foto: Maris Savik / Vanemuine

Vanemuise suures majas esietendub Astrid Lindgreni muinasloo «Vennad Lõvisüdamed» järgi Tiit Palu käe all valminud lavastus, mille tegevus toimub mitmes maailmas. Vendade seikluste kujutamisel on suur abi teatri suure maja lava ainulaadsetest tehnilistest võimalustest.

Vanemuise teatel on noorematel vaatajatel võimalus kaasa elada Nangijaalas toimuvale värvikale põnevusloole Kibuvitsaoru vabastamisest kurja türanni Tengili rõhumise alt. Vanemad vaatajad saavad aga samal ajal mõtiskleda sõprusest, vendlusest, üllusest ja inimelu kaduvusest.

Lavastaja Tiit Palu hinnangul räägib Lindgreni muinaslugu sellest, mis on elus tähtis. «See lugu on selge ja sügav ning puudutab inimest vanusest sõltumata,» ütles ta. «Lava võimalused toetavad lavastust ning lavastus toob välja teatri võimalused.»

Lavastaja sõnul on Vanemuise draamatrupis praegu näitlejad, kes usutavalt saavad kehastada vendasid, kellel noorusest hoolimata on kaastundlik süda ja aumeel. «Need on meie noorimad näitlejad Oskar Seeman ja Kaarel Pogga,» ütles lavastaja. «Loomulikult toetab neid selles loos veel hulk näitlejaid, kes loovad terve tegelastegalerii.»

«Vendade Lõvisüdamete» proovis.
«Vendade Lõvisüdamete» proovis. Foto: Maris Savik / Vanemuine

Oskar Seemani ja Kaarel Pogga kõrval on laval Maarja Johanna Mägi, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees, Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste, Meelis Hansing, Reigo Harkmann, Andre Luik, Sten Gussakov ja Markus Kõrkjas.

Astrid Lindgreni muinasloo on dramatiseerinud Staffan Götestam ja tõlkinud Vladimir Beekman. Lavastuse kunstnik on Maarja Meeru, muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres, laulusõnad kirjutanud Aapo Ilves, videokunstnik Juho Porila ja valguskunstnik Tõnis Järs. Lavastuses kõlavad laulud on salvestanud Peeter Tooma ja Liisi Koikson.

«Vennad Lõvisüdamed» esietendub Vanemuise suures majas 5. veebruaril.

Tagasi üles