Jaanuari nelja nädala koondtulemuse põhjal on EKRE toetajaid 23,6 protsenti, erakonnal Eesti 200 teisena 20,6 protsenti ja Reformierakonnal 19,8 protsenti.
«Esimest korda Tartu linna viimase 25 aasta ajaloos ei ole Reformierakond enam number 1. Esimest korda!» rõõmustas EKRE Tartu ringkonna esimees Silver Kuusik oma Facebooki postituses.
Tartu linnapea ja Reformierakonna Tartu piirkonna juht Urmas Klaas ütles, et see on üleriigiline pilt, mis Tartu tulemustest vastu vaatab. «Nendes reitingutes vaatavad vastu kõrged energiahinnad, väsimus Covidist ja kraaklemised koalitsioonis. Kas see on õiglane? Kunagi ei maksa peeglit süüdistada,» ütles Klaas.
Ka Tartu ülikooli politoloog Martin Mölder ütles, et erakondade reitingud Tartus peegeldavad üleriigilisi trende. Kogu Eestis toetab EKREt 24 protsenti, Reformierakonda 21,6 protsenti ja Keskerakonda 20,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Järgneb Eesti 200, mille toetus on 17 protsenti.
Mölder sõnas, et valimi suhteline väiksus tingib ka selle, et toetusprotsent võib ilma selge põhjuseta väikeses ajavahemikus kõikuda.
Samas on aga Reformierakond minetanud selge liidripositsiooni. «Selle põhjal ei saa veel ka öelda, et EKRE on kindlustanud selge edumaa Tartus, pigem tähendab see, et kolm erakonda tihedalt konkureerivad esikoha pärast,» hindas Mölder.
«Ma ei näe ka EKRE ja Reformierakonna võitluses midagi Tartu-spetsiifilist, pigem on Eesti 200 esiletõus Tartu-spetsiifiline moment. Ma ei usu, et EKRE ja Reformierakonna vahel kujuneb Tartus nii terav konkurents kui Eesti 200 ja Reformierakonna vahel – nad on palju loomulikum konkurent Reformierakonnale.»