Üksik võnge või murdepunkt? Reformierakond kaotas Tartus liidripositsiooni ja langes kolmandaks (1)

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Copy
Valijate erakondlik eelistus Tartus Ühiskonnauuuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat koostöös valminud uuringute kohaselt.
Valijate erakondlik eelistus Tartus Ühiskonnauuuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat koostöös valminud uuringute kohaselt. Foto: Kuvatõmmis

Veebruari esimesel päeval avaldatud ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat koostöös valminud erakondliku eelistuse uuringu Tartu osast nähtub, et Emajõelinnas ei ole enam populaarseim erakond Reformierakond, vaid hoopis EKRE. Vähe sellest, teisele kohale platseerub Eesti 200.

Jaanuari nelja nädala koondtulemuse põhjal on EKRE toetajaid 23,6 protsenti, erakonnal Eesti 200 teisena 20,6 protsenti ja Reformierakonnal 19,8 protsenti.

«Esimest korda Tartu linna viimase 25 aasta ajaloos ei ole Reformierakond enam number 1. Esimest korda!» rõõmustas EKRE Tartu ringkonna esimees Silver Kuusik oma Facebooki postituses.

Tartu linnapea ja Reformierakonna Tartu piirkonna juht Urmas Klaas ütles, et see on üleriigiline pilt, mis Tartu tulemustest vastu vaatab. «Nendes reitingutes vaatavad vastu kõrged energiahinnad, väsimus Covidist ja kraaklemised koalitsioonis. Kas see on õiglane? Kunagi ei maksa peeglit süüdistada,» ütles Klaas.

Pole selget liidrit

Ka Tartu ülikooli politoloog Martin Mölder ütles, et erakondade reitingud Tartus peegeldavad üleriigilisi trende. Kogu Eestis toetab EKREt 24 protsenti, Reformierakonda 21,6 protsenti ja Keskerakonda 20,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Järgneb Eesti 200, mille toetus on 17 protsenti.

Mölder sõnas, et valimi suhteline väiksus tingib ka selle, et toetusprotsent võib ilma selge põhjuseta väikeses ajavahemikus kõikuda.

Samas on aga Reformierakond minetanud selge liidripositsiooni. «Selle põhjal ei saa veel ka öelda, et EKRE on kindlustanud selge edumaa Tartus, pigem tähendab see, et kolm erakonda tihedalt konkureerivad esikoha pärast,» hindas Mölder.

«Ma ei näe ka EKRE ja Reformierakonna võitluses midagi Tartu-spetsiifilist, pigem on Eesti 200 esiletõus Tartu-spetsiifiline moment. Ma ei usu, et EKRE ja Reformierakonna vahel kujuneb Tartus nii terav konkurents kui Eesti 200 ja Reformierakonna vahel – nad on palju loomulikum konkurent Reformierakonnale.»

Eesti 200 tõus

Mölder osutas ka, et kohalikel valimistel tegi Eesti 200 Tartus arvestatava tulemuse, oli ühena vähestest omavalitsustest tugeva nimekirjaga väljas, Tartus on ka tüüpilisi Eesti 200 valijaid suhteliselt rohkem – kõrgharidusega valijate hulgas on selle erakonna toetus suurem. Eesti 200 tõus algas samal ajal, kui Kaja Kallase valitsus läinud aasta algul ametisse astus, ja Tartus on toetus selgelt kasvanud mullu suvest alates.

«EKRE toetus on Tartus üles hüpanud, aga enne kohalikke valimisi oli see umbes nagu praegu. EKRE puhul viimase poole aasta vaates Tartus selget kasvu ei näe,» leidis Mölder.

Teisisõnu on Reformierakond toetust kaotanud neile Tartus tavapärase umbes 30 protsendiga võrreldes ja inertsist langus esiti pigem jätkub. Reformierakonna toetus Tartus on Norstati uuringutulemuste tabelis viimased kolm aastat kõikunud suhteliselt suure amplituudiga, kuid trend on selgelt languse suunas.

Tartu valijate populaarsuselt neljas erakond on nende tulemuse kohaselt Sotsiaaldemokraatlik Erakond 13,2 protsendiga, Keskerakonda toetab 10 protsenti ja Isamaad 8,8.

Teisipäeval avaldatud üleriigilise toetusreitingu uuringu tulemused kajastavad küsitlusperioodi 5.–31. jaanuarini ning kokku küsitleti üle riigi 4006 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Tartu valijate osakaal oli nende hulgas siiski väike.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles