Rahvaloendusel alustavad täna tööd loendajad

Rahva ja eluruumide loenduse kirja näidis. Foto: Madis Veltman

Möödunud aasta lõpus alguse saanud rahva ja eluruumide loendus jätkub väiksemas mahus veebruaris.

Kuu jooksul võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes elavad kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel, kuid ei saanud e-ankeeti täita.

Rahvaloenduse teine etapp toimub 1.–28. veebruaril peamiselt telefoniküsitluse teel.

«Eesmärk on loenduse teine etapp viia läbi telefonitsi, kodukülastused on viirusepandeemia olukorras viimane valik. Vajadusel toimuvad need vaid eelneval kokkuleppel ning rangelt tervise ohutust ja reegleid järgides,» selgitas statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.

Osila pani inimestele ühtlasi südamele, et võimaliku pettuse või selle kahtluse korral tuleks kohe statistikaametiga ühendust võtta. «Tuletame meelde, et rahvaloenduse küsitlejad ei küsi pangakonto infot, ühtki pin-koodi ega palu teha ülekannet. Kahtluse korral saab statistikaameti klienditoest üle kontrollida küsitleja nime ja ID-numbri,» märkis ta.

Kodukülastuse korral tuvastab rahvaloendaja ennast töötõendiga, millel on tema nimi, ID-number ning rahvaloenduse logo. Rahvaloendaja kannab ka silmatorkavaid, loenduse logo ja värvidega salli ning kindaid. Võimalik kodukülastuste aeg jääb veebruari teise poolde.

Rahvaloenduse e-ankeediga loendati 22. jaanuari seisuga pea 600 000 inimest. Veebruaris alanud teises etapis on eesmärk saada valikuuringu vastused veel võimalikult paljudelt kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatelt inimestelt. Kuigi juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elab vaid üle 61 000 inimese üle Eesti, lähevad arvesse kõik täidetud e-ankeedid, mida omakorda täiendavad 32 erinevast registrist saadavad andmed. Seega peaks saama loendatud kõik Eestimaa elanikud.

Rahvaloenduse tulemusi hakatakse järk-järgult avaldama juunis.