GALERII ⟩ Põllumajandusmuuseumis avati näitus nostalgiat tekitavatest masinatest

Põllumajandusmuuseumi kahes näitusesaalis saab kuni kevadeni uudistada 438 põllutöömasinate mudelit Janek Kalinini kogust, enamik neist haruldased, kollektsionääridele mõeldud eksemplarid. 20. sajandi alguseks oli tootmine säilitanud suures osas aastasadu püsinud korralduse ja töövõtted. Töö oli ränkraske ning sellega hõivatud inimeste osatähtsus kogu rahvastikust püsis 80 protsendi ringis.

Tänapäeval saadakse Eestis põllud küntud, sead, veised ja kodulinnud talitatud ning taimed kasvatatud nii, et põllumajanduses tegutsevate inimeste hulk jääb kolme protsendi juurde. Teisisõnu saadakse tänapäeval põllumajanduses hakkama 27 korda väiksema inimeste arvuga ning seejuures suudetakse teha rohkem kui sadakond aastat tagasi. Selle suure muutuse taga on palju põhjuseid, kuid üks kesksemaid on üleminek käsitöölt masinatele. Põllumajandusmuuseumis on selle suure muutuse kõik olulised etapid masinatega esindatud alates aurujõul töötavatest lokomobiilidest ja lõpetades nüüdisaegse põllumajandustehnikaga.

«Aastaid möödujate pilke püüdnud suurte põllutöömasinate väljak on saanud täienduse – hääle ja loo,» rääkis SA Eesti Maaelumuuseumid näituste ja hariduse osakonna juhataja Ilze Salnaja-Värv.

Nüüdseks on kogu väljak ääristatud bänneritega, millel on lisaks tehnilistele andmetele toodud kaks-kolm põnevat fakti iga platsil näha oleva masina kohta. Näiteks kas teadsid, et ratastraktor K-700 oli esialgu välja töötatud kosmosetööstuse vajadusteks? Või et 1974. aastal ostis Volvo kontsern Nõukogude Liidult JUMZ traktori tehnilise dokumentatsiooni ning töötas selle alusel välja Volvo BM-700? Või et Eestis valmistatud ETN-42 oli Nõukogude Liidu esimene maaparanduse koppadega kettekskavaator?