K, 5.10.2022

Tartumaal hulkunud pesukaru leiti üles ühest talumajast. Loom on elus ja terve

Jahimees: end kaitsev pesukaru on päris pädev tegelane
Aime Jõgi
, ajakirjanik
Tartumaal hulkunud pesukaru leiti üles ühest talumajast. Loom on elus ja terve
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Pesukaru leiti üles Kambja kandi ühest talumajast 28. jaanuari hommikul.
Pesukaru leiti üles Kambja kandi ühest talumajast 28. jaanuari hommikul. Foto: Erakogu foto

Kambja metsades 15. jaanuaril märgatud pesukaru püüti sealtsamast lähedalt talust 28. jaanuari hommikul jahimeeste ja kohalike inimeste abiga kinni. Loom viga ei saanud.

Praegu on pesukaru loovutatud Eestimaa loomakaitse liidule. Liidu koordinaator Kristi Metsa ütles, et nad püüavad seista selle eest, et pesukaru ellu jääks, saaks kiibistatud ja steriliseeritud ning võiks oma elu lemmikoomana jätkata.

Koerad haukusid: võõras hing majapidamises

Pesukarust andis täna hommikul esimesena märku talukoer Pimmu ägeda klähvimisega. Perenaine asus uurima, milles asi, ja avastas maja teise sissepääsu esikust trepi alt, mis pööningule viib, vöödilise sabaga looma.

Et Kambja valla keskkonnaspetsialist Taivo Prants oli valla kodulehel juba varem teada andnud, et üks pesukaru on metsades liikvel, siis helistaski perenaine kohe keskkonnaspetsialistile.

Taivo Prants palus pesukaru hoolega valvata, võttis ise jahimeeestega ühendust ja suundus sündmuskohta. Teiste seas oli ka Aihn Vään, kes on jahinduses loomade käsitsipüügiga varem kokku puutunud. Pesukaru nägi ta elus esimest korda.

«Loom on loom, sul peab olema looma vastu aukartus,» ütles Aihn Vään. «Tähtis oli ta kinni võtta nii, et tema meile ega meie talle haiget ei teeks. Tuli aimu saada, mis tegelane ta on. Et kui tige ja kui kiire.»

Läbirääkimised pesukaruga kestsid tükk aega. Mõlemal poolel tuli näidata tugevust ja ilmutada osavust. Keegi ei saanud viga. Aega jäi ka üheks selfiks.
Läbirääkimised pesukaruga kestsid tükk aega. Mõlemal poolel tuli näidata tugevust ja ilmutada osavust. Keegi ei saanud viga. Aega jäi ka üheks selfiks. Foto: Aihn Vään

Kinda ja kahvaga

Algul katsetas jahimees kindaga, aga sai üsna ruttu aru, et kätega pesukaru ei püüa. Loom kaitseb end hammastega. See on tark ja osav tegelane, keda ei andnud võrrelda ei kopra, tuhkru, kähriku ega rotiga.

«Nagu dokfilmides mõnikord näha on olnud, siis tavaolukorras on pesukaru üsna rahulik, natuke isegi aeglane,» jutustas Aihn Vään. «Nii oli nüüdki, ainult kaitsereaktsioonis osutus ta päriselt pädevaks, aga muidu – selline uimane vana.»

Pesukaru üritati kõigepealt kahva ajada. Aga loom hoidis seinast kinni ja surus end nurka, ei olnud nõus kahva tulema. Mehed püüdsid väikse kaikaga tagantpoolt tõugata, aga ta ei ole rott, et kui põksu selja pihta paned, kohe jookseb.

«Pesukaru hoidis end turvaliselt nurgas otsekui kookonis,» kirjeldas Aihn Vään. «Mingil hetkel, kui me ta peaagu kahva saime, lipsas ta sealt ikkagi välja ja puges kola taha peitu.»

Siis üritasid püüdjad looma tähelepanu võita ajalehetuustikuga. Samamoodi nagu kutsikat või kassipoega mängima meelitatakse. Aga pesukaru ei ole ka kass ega koer, sai kohe aru, et paber talle mingit ohtu ei tekita. Et tõelise ohu määrab ära käsi ning hoidis oma tähelepanu ainult käel, ründas ainult kätt.

Näis, et meestel ei õnnestu midagi.

Tõmbas jalast kummiku

«Siis leidsime väikse peenema solgitorujupi ja püüdsime sellega ta vaadet varjata,» meenutab Aihn Vään. «Siis küsisin, ega perenaisel ole seal mõnda jämedama läbimõõduga toru, mida pähe panna, et ta ei näeks.»

Ei olnud. Keskkonnaspetsialist Taivo Prants pakkus, et tal on autos kummikud ... Kummikujutu peale võttis Aihn Vään ise oma jalast kummiku, number 43, ja sai selle loomale pähe.

See oli ta sõnul küll sekundi murdosa, mil see kummik seal püsis, aga see andis edumaa nii, et ta jõudis käega haarata pesukaru kukla tagant, nagu kassi või koera haaratakse.

«Pesukaru on füüsiliselt siiski palju jõulisem, ta suutis oma keha ja käppasid kasutades haarde peaaegu lahti keerata,» kirjeldas Aihn Vään. «Peaaegu väänas end väljagi. Aga siis ühel hetkel sain võtta tal natuke rohkem ümbert kaela kinni ja kohe kiiruga tõstsin ta kasti, kus ta rahunes.»

Pesukaru on võõrliik

Meeldetuletusena tuleb nüüd öelda, et pesukaru on pärit Põhja-Ameerikast, mujal kontinentidel on ta võõrliik. Ta suudaks ka Eesti looduses hästi kohaneda ja paljuneda ning kuna ta on osav ronija ja sööb kõike, siis oleks ta suur oht meie lindudele, ka haruldastele linnuliikidele.

Pesukaru lemmikloomana pidamine on Euroopa Liidus alates 2016. aastast keelatud. Keeld ei puuduta neid pesukarusid, kes on lemmikloomaks võetud enne 2016. aastat.

Märksõnad
Tagasi üles