Kiri: Maarjamõisa suusarajad ununesid

Jüri Laurson, kes võttis osa esimesest Tartu maratonist. Foto: Kristjan Teedema

Maarjamõisa väljale on unustatud suusarada rajada. Vahelduseks soojadele lumevaestele talvedele saabus tänavu meile kauaoodatud lumerikas tõeline talv. See rõõmustab suusasõpru, sest 48. Tartu maraton toimub juba 20. veebruaril ning osa võtavad tuhanded suusasõbrad nii Eestist kui ka teistest riikidest.

Selleks, et maraton tervist ohtu seadmata läbida, on vaja enne treenida. Maratoni eesmärk ongi innustada inimesi värskes õhus liikuma. Kahjuks puudub paljudel selleks võimalus, sest avalikud suusarajad asuvad elukohast kaugel.

Möödunud aastal aitas Tartu linnavalitsus koroonapandeemia ajal linlasi ja rajas lisaks tavapärastele suusaradadele neid juurde ka uutes paikades. Nii tekkisid korralikult lumme pressitud suusarajad Uus-Ihastes ja ka ülikoolilinnakus Ravila tänava, Viljandi maantee ja Sanatooriumi tänava vahel. Need rajad võimaldasid sõita nii klassikalist kui ka vaba suusastiili. Linn hooldas neid suusaradu pärast tuisku ja lumesadu, mis vääris palju kiidusõnu. Suusaradadel oli suusatajaid küllaga. Tänavu aga linnavalitsus unustas ülikoolilinnakus suusaraja teha. Nähtavasti pidas seda vähetähtsaks või liiga kalliks. Euroopa kultuuripealinnaks pürgimisel on pööratud suurt tähelepanu keskkonna parandamisele ning elurikkuse säilimisele, kuid unustatud looduse kalleim vara – inimese tervis.