VIDEO JA FOTOD ⟩ Koduse jalgpallihalli puudumise tõttu Viljandis harjutava Tammeka uus peatreener tahab ründavamat mängu

Kui varem algasid Tartu JK Tammeka esindusmeeskonna hommikud trenniga kodulinnas, siis 11. jaanuarist tuleb mängijatel ärgata ligemale tund aega varem ning olla kell kaheksa Tamme staadioni juures. Seal ootab buss, mis meeskonna Viljandisse Männimäe jalgpallihalli trenni viib.

Tunnine bussisõit tuli päevaplaani võtta, et saaks hooajaks valmistudes trenni teha sisetingimustes ja mitte jääkihiga kaetud staadionil. Tartus see võimalik ei ole, sest esmalt jaanuariks valmima pidanud Annelinna jalgpallihalli pole ehitusfirma veel tegema asunud ja enne märtsi sinna pääseda lootust pole.

Kell läheneb kaheksale hommikul, buss juba ootab ja mängijaid aina lisandub. Kogukonnajuht Monica Rand nendib samal ajal, et edaspidi peab buss mujale parkima – muidu jääb liiklusele ette. Foto: Kristjan Teedema/Tartu PM/Scanpix

Ajaviited bussis

Teisipäeva hommikul on Tamme staadioni peavärava juures palju sagimist: bussijuht üritab leida sobivat parkimiskohta, mis tööle kiirustavaid inimesi ei segaks, ning igast suunast saabub mängijaid. Kes autoga, kes jala. Sel korral on meeskonnaga kaasas tavapärasest rohkem rahvast: uus Tammeka kogukonnajuht ja endine Tartu abilinnapea Monica Rand, klubi tegevjuht Kristjan Tiirik ning Tartu Postimehe spordireporterid ja fotograaf.

Bussisõit on juba rutiiniks saanud ja igaüks leiab kiirelt viisi, kuidas sõiduaega sisustada. Abitreener Marti Pähn, väravavahtide treener Mait Toom ja Monica Rand arutlevad erinevatel teemadel, juttu tuleb nii trennist kui ka näiteks Pähni liigsest kohvitarbimisest. Tuju on hea ja juttu jagub kauemaks.

Viljandisse kestab sõit kümmekond minutit üle tunni. Osadele, ka Sander Kapperile (paremal keskel) on see paras aeg kaardimänguks, mõnele teisele raamatu lugemiseks või lisaunetunniks. Foto: Kristjan Teedema

Samal ajal mõni mängija, näiteks poolkaitsja Giacomo Uggeri, tukastab, teine loeb ja kolmas kuulab muusikat. Bussi tagaosas mängitakse lõbusas seltskonnas «Uno» kaarte, sest see paneb mõtte varakult tööle.

Varsti paistab aknast jalgpallihalli kuppel. Kohal! Asjad kaasa, riietusruumi ja selga sinine Tammeka treeningvorm.

Just nii suur näeb välja mullu jaanuaris Viljandis valminud jalgpallihall. Foto: Kristjan Teedema

Lõbusas meeleolus on Viljandis ka uus peatreener, Portugalist pärit Miguel Santos, kes on meeskonnaga teinud alles mõned treeningud. Kõigi nimed tal veel peas ei ole, aga nädala lõpul toimuvaks järgmiseks trenniks lubab ta end parandada.

Profijalgpallurid teavad, et enne ühisharjutusi tuleb iseseisvalt valmistuda. Kes jookseb, kes teeb massaažirulliga lihased soojaks, mõni venitab. Veidi aja pärast alustavad mängijad väiksemates ringides söödumängu, nii et ringi keskel olija peab neid takistama ja palli vahelt ära lõikama. See on esimene talv, kui Tammeka meeskond ei pea treenima miinuskraadidega väljas, uisuväljakut meenutaval jalgpalliplatsil. Iga minut Viljandis on seega kõrgelt hinnatud ja pole aega raisata.

Jalgpall nõuab kiireid suunamuutusi ja spurte ning seetõttu paljusid harjutusi õues libedal väljakul naljalt teha ei saaks, hallis aga küll. Foto: Kristjan Teedema

Tammeka puuriluku Karl Johan Pechteri sõnul on treeningud nüüd hoopis teise tasemega. «Siin saame teha kõike, mida treenerid välja mõtlevad. Ärkad tund varem, jõuad tagasi lõunaks, minu arvates väga normaalne tööpäev,» ütles ta.

Ka poolkaitsja Giacomo Uggeri sõnas, et kui abitreener Marti Pähn temalt Viljandis treenimise varianti küsis, oli ta kohe nõus. «Sisehallis saame jalgpalli mängida,» põhjendas ta. Kuigi Uggeri leidis, et sõitmine võib mõne aja pärast tüütuks muutuda, kaaluvad halli head tingimused selle ikkagi üle.

Rohkem agressiivsust

Teisipäevane treening on intensiivne, sportlased motiveeritud. Palju pause pole, üks harjutus järgneb teisele. Esimeses pooles juhendavad mängijaid abitreener Marti Pähn ja väravavahte nende treener Mait Toom. Peatreener jälgib valvsal pilgul kõike kõrvalt, teeb märkmeid ja võtab siis ohjad üle.

Tammeka uus peatreener Miguel Santos (vasakul) pidas nõu abitreener Marti Pähnaga, kes mitmeid harjutusi ise eesti keeles juhendas. Samal ajal sai portugallasest loots mängijaid kõrvalt analüüsida. Foto: Kristjan Teedema

Peatreener Santose sõnul on mängijad Tammeka tiimis tehniliselt heal tasemel. Enne Eestisse saabumist tegi ta igaühe kohta eeltööd ning kava, kuidas meeskonna taset tõsta, on paigas. «Me rajame tiimi, kes tahab võita iga kohtumist, kellel on hea ründav stiil, väga organiseeritud kaitse ja agressiivsus,» loetles Santos. «Tahame olla edaspidi tabeli keskel, mitte viimastel kohtadel ning teha tunduvalt parema hooaja võrreldes eelmisega.»

Ta loodab, et fännid on uue hooaja mängudeks valmis. «Loodetavasti on vaatama tulemas ka klubi noormängijad, sest meie peame olema eeskujuks,» lisas ta.

JK Tammeka käib Tartust Viljandisse,et sealses pneumohallis ehk sisehallis trenni teha.Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees Foto: Kristjan Teedema/Tartu PM/Scanpix

Karl Johan Pechteri sõnul on uue peatreeneri juhised lihtsad ja konkreetsed. «Kõik üritame palliga rohkem mängida ja olla rünnakule orienteeritud. Eelmisel aastal olime kaitsemänguga fookuses, aga sel hooajal näete kindlasti muutust,» lubas Pechter. Ka temal tuleb nüüd mängida rohkem palliga, mitte ainult lüüa palli kaugele üle väljaku ja kaitseliini juhendada.

Eelmise hooaja lõpus sai selgeks, et Tammeka meeskonnast on lahkujaid, näiteks esiründaja Tristan Koskor, samuti Mihkel Järviste ja Andre Paju. Mõnele positsioonile otsitakse praegu veel sobivaid kandidaate, kuid mängijate sõnul on sellised koosseisu vahetused tavapärased.

«Mina hoian kõigile eelmistele tiimikaaslastele pöialt ning soovin neile südamest edu. Meie meeskonna jõuvahekorrad saavad täpsemalt selgeks siis, kui kogu koosseis on paigas,» rääkis Pechter.

Põhiväravavaht Karl Johan Pechter. Foto: Kristjan Teedema/Tartu PM/Scanpix

Vaja veel kohaneda

Viljandis on Miguel Santose sõnul treenimistingimused head. «Loodetavasti saame varsti midagi sellist ka Tartusse. Sellise ilmaga on ainuõige sisetingimustes treenida, ma ei kujuta ettegi jää peal harjutamist,» muigas Santos.

Ta tõdes, et iga päev Viljandisse sõitmine pole parim lahendus, kuid praegu tuleb kohaneda nende võimalustega, mis on.

See ei mõju kõige paremini ka klubi rahakotile, sest edasi-tagasi transport nõuab lisakulutusi. Seda enam, et algul oli teada, et Tartu halli ei pääse ainult jaanuaris, kuid nüüd on selge, et kahe linna vahet tuleb pendeldada ka veebruaris.

Mängijaid iga nädal mitu korda Viljandi vahet sõitmine ei heiduta, nad leidavad, et see on igati mõistlikum variant kui staadionil treenimine. Esiteks oleks väljas ohtlik, teiseks ei saa seal teha näiteks kiireid reaktsiooniharjutusi Foto: Kristjan Teedema/Tartu PM/Scanpix

«Aga loomulikult on meie eesmärk, et saaksime võimalikult heades tingimustes treenida,» lausus Tiirik. «Konkurentsis püsimiseks tuleb meil täna need valikud teha,» lisas ta. Eelarvesse tuleb aga kulude katmiseks juurde leida ligi 10 000 eurot.

Portugaliga võrreldes on jalgpallimeeskonnal ka taustajõude tunduvalt vähem. «Meil on Portugalis lisaks abitreeneritele veel meditsiini, toitumise, spordipsühholoogia ja kommunikatsiooni osakonnad, mille eest vastutab eraldi inimene,» rääkis Santos. Proovin seda suhtumist ja teadmisi tuua ka Tammeka juurde, aga eks areneda tuleb samm-sammult.»

Tammekas kogukonnajuhina tööd alustanud Monica Rand ja klubi tegevjuht Kristjan Tiirik olid samuti esimest korda Männimäe halli kaemas ning esindusmeeskonna trenni vaatamas. Foto: Kristjan Teedema

Värsket verd ei vajanud üksnes meeskond, vaid kogu klubi

Eelmise aasta lõpul, mil meistriliiga hooaeg oli läbi ja Tammeka oma eesmärgi ehk liigasse püsimajäämise täitnud, möödus klubil tükk aega justkui vaikuses ning teadmata oli, kes jääb ja kes tüürib meeskonda.

Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik rääkis nüüd, et juba toona oli selge, et uut hingamist on klubile tarvis ja et peatreenerit Eestist ei leia.

Tiiriku sõnul tuli uut peatreenerit riigipiiridest kaugemalt otsida seetõttu, et kodumaal treenereid, kelle visioon ja lähenemine Tammeka omaga ühtiks, praegu saadaval ei ole. Ka eelmise hooaja lõpul klubi kukkumisest päästnud lätlase Dmitrijs Kalašnikovsiga ei jätkunud koostöö samadel põhjustel.

Portugallane Miguel Santos jõudis klubisse soovituse kaudu. «Ta oli igati teadlik, mis keskkonda ta tuleb, on intelligente inimene. Et Braga on suur klubi, siis teadmised, mis ta sealt toob, võtame hea meelega vastu,» selgitas Tiirik.

Uue peatreeneri käe all vajab komplekteerimist veel ka meeskond. Nüüdseks on klubiga juba liitunud Viljandi Tuleviku keskkaitsja Gerdo Juhkam. Tiirik tõstis esile, et kuigi Santose taktika on enam-vähem teada, olenebki palju just mängijatest.

Uut verd tuli klubi etteotsa aga veelgi ning 10. jaanuaril asus Tammekas kogukonnajuhina tööle Monica Rand. Tartu abilinnapea ametit pidanud Rand on jalgpalli vaadanud 1990. aasta MM-ist, ja oli oma sõnul sellest ajast jalgpallile müüdud. Tammekaga on ta klubis mängiva lapse kaudu seotud 2018. aastast.

Rand tõdes, et mõneti on töö linnaametniku omaga sarnane. «Peadki olema vahelüli ja suutma suhelda kõikidega,» ütles ta. Nii tuleb uues ametis ühendada fänne, mängijaid ja lapsevanemaid, kes ehk vahel liiga valju kaasaelamise peale tribüünidel kulmu võivad kortsutada.

Osalisi liites ja noortetiime kaasates loodab ta klubisse värsket hingamist tuua. HENN UUETOA

Sander Kapper, Tammeka poolkaitsja:

Sander Kapper. Foto: Eesti jalgpalliliit

Eestis on nii, et kui mingi tipptiim on kellestki huvitatud, siis mängija enamasti tahab sinna minna. Väga vähe on juhuseid, kus mängija ütleb tippklubile ei.

Ilmselgelt on mul kurb meel Mihkel Järviste, Tristan Koskori ja Andre Paju lahkumise üle. Koskor on löönud Tammekas palju tähtsaid väravaid ja oli ka treeningutel olulises rollis. Samas teeb see südame soojaks, et tulime eelmisel aastal küll üheksandaks, aga kui Eesti tippklubi tuleb ja võtab su põhiründaja ära, siis järelikult on võistkonnas kvaliteet olemas.

Järviste puhul kahjuks ei olnud kõige õnnestunum hooaeg, aga tema arengut vaadates on mul olnud pigem küsimus, miks teda pole varem ära korjatud.

Paju on aga inimene, kes mind Tammekas väga palju aitas nii väljakul kui ka väljaspool väljakut. Soovin talle kindlasti edu, aga välja arvatud meie vastu mängides.

Mait Toom. Foto: Dmitri Kotjuh

Mait Toom, Tammeka väravavahtide treener

Kui aus olla, siis uuest peatreenerist ma palju ei teadnudki. Kui klubilt info tuli, siis põgusalt vestlesime temaga ja saime teada, mis tema ideed on. Mida uus peatreener sellel hooajal kindlasti tahab on see, et palliga mängu oleks rohkem ja et see oleks domineerivam, mitte sirgjooneline. Jalgpallis on alati võimalikud mitu erinevat lähenemist ja mõnikord toob üks tulemuse, mõnikord teine. Eks me hooaja lõpus saame teada, kas valitud tee oli õige.

Enda rolli kohta ütlen, et tahaks mängijatele tagasi tuua selle eneseusu. See ehk kippus kaduma eelmise hooaja lõpus, et võimalik on võidelda kõigiga ja mitte ainult tabeli lõpus, vaid võidelda ka tabeli keskosas nagu võrdne-võrdsega ja ka etteotsa vaikselt vaatama hakata.