25. jaanuaril Lodjakojas aset leidnud Tartumaa Hea Teo tunnustamiseõhtu ilusaim sümbol sündis siis, kui neli laureaati oma auhinnaks saadud seinakellad pusletükkidena kokku panid ning nelja kella sihverplaatidest moodustus üks ja ainus Tartumaa kaart.
Galerii ⟩ Tartumaad edendavad head teod väärisid Lodjakojas lilli, aplausi ja auhindu (1)
See sümboliseeris koostegutsemist, üksteisega arvestamist ja ühiseid saavutusi.
Tartumaa Hea Teo tunnustuskonkursi ülesanne ongi olnud juba alates 2010. aastast tõsta esile innukalt tegutsenud kodanikuühendusi, vabatahtlikke, vabaühenduste toetajaid ja mõnd ilma projektita sündinud tegu.
Parematest parimad aitasid kandidaatide seast välja valida Tartu Ärinõuandla, Tartumaa omavalitsuste liidu, Kodukant Tartumaa ja Tartumaa arendusseltsi esindajad.
Neli kategooriat
2021. aasta Hea Teo nime võitjad on siin.
Vabaühenduste tegevuse toetaja 2021 tiitli sai Terminal Oil Grupp/AS Tartu Terminal, auhinna võtsid vastu Piret Soodla ja Elisa Altosaar.
Tartumaa mittetulundusühendus 2021 tiitli pälvis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Puhja Kogudus, kohal olid seda vastu võtmas Anneli Klaus ja Rita Puidet.
Ilma projektita sündinud tegu 2021 on Kavastu ranna-ala korrastamine, auhinna võtsid vastu Tarvo Laas (keskel) ja Iren Hansen.
Ja Tartumaa vabakondlane aastal 2021 on Mare Rajamäe, kes kahjuks tunnustusõhtule ei tulnud, aga kelleni jõuab see auhind kohe järgmisel päeval.
Miks nemad?
Terminal Oil on mitme aasta vältel toetanud Kõrveküla maanaiste seltsi Miina korraldatud üritusi.
Maanaiste selts on saanud firmalt kinkekaarte kütuseostuks ning auhindu kiluvõileiva võistluse ja laste võistluste auhindadeks. Terminal on abi osutanud ka siis, kui Miinal on olnud vaja sõita kaugemale. Näiteks kasutasid nad Terminali reklaambussi käiguks Võrumaale, et tutvuda suitsusauna pärimusega.
Tartumaa mittetulundusühingu laureaaditiitli saanud EELK Puhja Kogudus on vaeva näinud aastaid aga selle nimel, et tõsta kogukonna aktiivsust, suurendada koostöötegevust ja luua kodupaigale atraktiivsust.
Puhja kiriku ja pastoraadi restaureerimistööd on haaranud ühisesse tegevusse Puhja ja Elva valla häid inimesi, sealhulgas lasteaia-, koolilapsi ja õpetajaid. Samuti Pirita kloostri sõpru, tudengeid, muinsuskaitseameti töötajaid. Korda tehtud kultuurimälestis on nüüd nii turismiobjekt kui ka kontserdipaik, mängides tähtsat osa paiga kultuuriloos, noorte hariduses, omaalgatuslikus tegevuses ja kodukandi väärtustamises.
EELK Puhja Koguduse liikmed on pakkunud abi ka suurtes raskustes peredele ja teistele abivajajatele. Avardanud igati laste ja noorte silmaringi, rajades koduloomuuseumi, pakkudes tudengeile praktikavõimalusi, restaureerides orelit, korraldades noorte keelpilliõpilaste kontsertreiside ja muusikasündmusi ning avades kunstinäitusi.
Kavastu päästetud rand, kopp peale kauba
Ilma projektita sündinud teost ehk Kavastu rannala korrastamisest võiks kirjutada terve raamatu.
Kavastu on väike küla Luunja vallas Emajõe kaldal, kus asub sajandivanuse käsitsi ringiaetava mehhanismiga praam. Kavastu praami kõrval on rannariba, mis oli aga võssa kasvanud ja sobis vaid paatidele randumiseks ja kalameestele slipi kasutamiseks.
See rannaala oli kohalikele elanikele, eriti lastele ainsaks supluskohaks ja puhkealaks, mis sest, et seal eriti mõnus olla ei olnud. Aga siis saabus päev, mil asjad hakkasid juhtuma!
Kavastu elanik Iren Hansen tegi 5. juulil üleskutse Kavastu rannaala korrastamiseks. Üleskutsele reageerisid mitmed Luunja valla elanikud ja ettevõtjad. Kokku aitasid rannaala korrastada 11 inimest, lisaks Mammut Element OÜ ja SA Luunja Varahaldus. Kopaga tuli appi ettevõtja Aivar Armulik. Suurt tuge pakkus Tiigi talu noorperemees Henry-Heiki Ein.
Rannaala kordategemiseks kulus kokku 75 tonni liiva, neli traktorit ja koppa, hulk rehasid ja labidaid, paat ning trimmer.
Kõigepealt alustati rannaala puhastamist võsast, pilliroost ja hundinuiadest. Kopp kaevas välja hulga muda koos hundinuiadega, kuid kuna rannaala oli mudast pehme, siis vajus kopp mutta, nii et veevool pidi ta jõkkegi tirima. Aga kõik läks õnneks. Veest sai roogitud välja ka mitu tonni maltsa ja prügi, mis sinna aastatega kogunenud oli.
Kavastu ranna korrastamise lugu on hea näide sellest, et kui inimestel on soov ja tahe, siis üheskoos saab tehtud suuri ja vajalikke asju.
Papupeo looja
Lõpuks tuleb kiita Tartumaa aasta vabakondlaseks nimetatud Mare Rajamäed. Kolmekümne aasta jooksul juhtis ta Tõrvandi lasteaeda. Pensioniikka jõudes ei jäänud aga vabadust nautima, vaid asutas kodukultuuri seltsi Tõrvandi, mis liidab igas vanuses inimesi, kellele on oluline käsitöö ja kodukultuuri tallel hoidmine.
Kuid lasteaiast tulnud inimesena ei unustanud Mare Rajamäe lapsi. Ta õppis selgeks projektitaotluste kirjutamise, et lapsed ja eakamad inimesed saaksid koos aega veeta. Mare ja tema naised on käinud lasteaia- ja algkoolilastega nii matkadel kui teinud ka käsitööd. Mare muretses isegi trobikonna väikseid kangastelgi, et lapsed neil kuduma õpetada.
Juba üle viie aasta on Mare Rajamäed ja tema naised vabatahtlikena kudunud kõikidele Kambja valda sündinud lastele papud. Niisugusest pühendumisest on kasvanud välja südamliku nimega Papupidu. Pidu leiab aset üks kord kvartalis, kui Ülenurme muusikakooli valges saalis volikogu esimees ja vallavanem saavad tuttavaks vastsete vallakodanikega ning tunnustavad nende vanemaid.
Üks asi veel
Tartumaa Hea Teo tunnustussündmusel andis Tartumaa Arendusselts välja ka oma eriauhinna - kõige innovaatilisem kogukonnaprojekt. Selle sai MTÜ Tartumaa Noortekogu, kes pingutas kõvasti et noorte volikogu sünniks igasse Tartumaa valda.
Autasustatavaid oli tegelikult palju rohkem kui need, kes praegu üles loetletud, kuna lilled, aplausi ja meened said kõik nominendid.
Lodjakoja sündmusele tõid hea huumori «Mehed mandrilt» ehk kuus madrusesärkides meest, kes kõik pidasid viisi, ei häbenenud end püünel näidata ja oskasid nii laulust kui ka publiku tähelepanust rõõmu tunda.
Õhtut juhtis kodanikuühiskonna usku Heleriin Jõesalu.