R, 9.12.2022

Ajakirja Mäetagused toimetajad käivad koroonaga ühte jalga

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Ajakirja Mäetagused toimetajad käivad koroonaga ühte jalga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ajakirja Mäetagused toimetavad Tiina Mällo (vasakult), Andres Kuperjanov, Mare Kõiva, Diana Kahre ja Asta Niinemets.
Ajakirja Mäetagused toimetavad Tiina Mällo (vasakult), Andres Kuperjanov, Mare Kõiva, Diana Kahre ja Asta Niinemets. Foto: Alar Madisson

Selge see, et koroona annab palju tööd arstidele, aga et ka folkloristid pistavad selle kurja salakavala tõvega rinda, on esmapilgul veidi ootamatu teada saada. Aga ometi on see niimoodi pandeemia algusest saati. Sellel teemal artiklid paigutasid oma värskeimasse numbrisse ka teadusajakirja Mäetagused toimetajad.

Eesti kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse üllitatud Mäetagused on maailma üks esimesi humanitaarse sisuga avatud ligipääsuga e-ajakirju. Lugejad on saanud sellest alates aastast 1996 teadmisi eesti ja võrdleva folkloristika alal, leidnud kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia uurimuste tulemusi, osa saanud vaadetest muusika- ja tantsukultuurile.

Uuemaid teadustulemusi on saanud vahendada keeleteadlased, psühholoogid ja kasvatusteadlased, filosoofid ja teiste erialade esindajad.

Nende hulgas on ka näiteks meedikud ja rahvameditsiini uurijad, kuid samuti reaalteadlased.

Värskeimas numbris

Toimetajad on värskeima, detsembris ilmunud numbri avaartikliks paigutanud Margit Sutropi ja Kadri Simmi «Eetilised valikud Covid-19 pandeemia tingimustes». Autorid vaatlevad pandeemia ajal kõige rohkem vaidlusi tekitanud eetilisi küsimusi, keskendudes Eesti haiglatele koostatud kliinilise eetika alastele juhtnööridele.

81 numbrit on ilmunud e-ajakirja Mäe­tagused.

Sisukorras järgmise artikli «Kaugõppe kujutamine Covid-19 pandeemia esimese laine meemides: huumor kui toimetulekuviis ja enesekaitse­strateegia» on kirjutanud Piret Voolaid. Ta otsib vastuseid küsimustele, millised ülemaailmsed ja kohalikud jooned ilmnevad Eesti õpilaste kaugõppemeemides, kuidas on õpilased kasutanud mitmesuguseid kultuuriressursse ning mida kõnelevad meemid laste ja vanemate, samuti õpilaste ja õpetajate suhetest.

Värskeim Mäetagused on avaldanud ka kirjandusteadlaste Eve Annuki ja Kairit Kauri ning muusikateadlaste Karl Joosep Piheli, Veeda Kala ja Jaan Rossi artiklid.

Ajakirja Mäetagused värskeima numbri kaanepildil on kino Ekraan. 
Ajakirja Mäetagused värskeima numbri kaanepildil on kino Ekraan. Foto: Repro

Filosoof Roomet Jakapi vaatleb oma kirjapanekus, kuidas on käsitletud esimeses Moosese raamatus sisalduvat loomislugu iiri filosoofi George Berkeley teoses «Kolm dialoogi Hylase ja Philonousi vahel». Külli Prillop, Tiit Hennoste, Külli Habicht ja Helle Metslang tutvustavad ühises artiklis projekti «Pragmaatika grammatika kohal» edenemist.

25 aastaga

Eesti kirjandusmuuseumi teatel on 25 aastaga toimetatud, avaldatud ja registreeritud rahvusvahelistes andmebaasides ajakirja Mäetagused 81 numbrit. Selles on kokku rohkem kui 600 artiklit.

Ajakirja valmimisse on panustanud veerand sajandi jooksul paljud: toimetajad ja algatajad Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov, üle kümne aasta on abistanud Asta Niinemets, Diana Kahre, Tiina Mällo ja teisedki. Hiljuti tuli teade, et Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital määras ajakirja Mäetagused toimetajatele tunnustuseks preemia.

Preemia tuli ka muinasjutukogumiku eest

«Eesti muinasjutud II. Loomamuinasjutud».
«Eesti muinasjutud II. Loomamuinasjutud». Foto: Repro

Hiljutise teate kohaselt määras Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital oma värskeimast jaotusest preemia lisaks ajakirja Mäetagused tegijaile ka teisele Eesti kirjandusmuuseumi katuse all tegutsevale loomekooslusele. Selle pälvisid sarja «Monumenta Esto­niae Antiquae» muinasjutusarja teise osa «Eesti muinasjutud II. Loomamuinasjutud» koostamise eest Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaa­­sik ja Kärri Toomeos-Orglaan.

Kirjandusmuuseumi teatel kuulub loomamuinasjutt rahvajuttude vanemasse kihistusse ja on imemuinasjutu kõrval üks levinuimaid muinasjutuliike.

Väljaandesse valitud tekstid on avaldatud võimalikult originaalitruult, parema loetavuse huvides on need redigeeritud. Paljude murdekeelsete juttude juurde on lisatud sõnaseletused, arusaadavuse huvides on ligi kolmandik murdetekste pandud ümber kirjakeelde. TPM

Märksõnad
Tagasi üles