Eesti keel on niisugune keel, kus sõnade seost teiste sõnadega väljendatakse muu hulgas käänete abil. Ja käänduvad kõik nimi-, arv-, ase- ja omadussõnad, ka nimed, mis on ju samuti nimisõnad. Olgu näiteks põhihariduse saanud eestlasel muude keeleteadmistega nagu on, komadest ei pruugi ta midagi mäletada ja täiend võib tema jaoks olla vaid üks t-tähega algav sõna, kuid seda, kui palju meil käändeid on, teab ta küll une pealt.
Keele teritaja: ta käändub siiski!
Millal missugust käänet kasutada, selle saame selgeks rääkima õppides. Ei kujuta ette, et mõni kooliharidusest rikkumata laps võiks hüüatada: «Tahan Sipsik jäätist!» Ta nõuab ikka Sipsiku jäätist, teadmata midagi sõnade omavahelistest suhetest ning juurdlemata selle üle, miks on tal vaja nime Sipsik käänata. Ta lihtsalt teab, et nii on õige.
Elu on aga näidanud, et miskipärast eesti inimese kasvades saab tema loomulik keelevaist kannatada. Miks muidu hakatakse ühtäkki arvama, et nimed ei käändu. Või vähemalt osa neist. Mille muuga võiks seletada seda, et me näeme ja loeme nii sageli selliseid vildakaid mitmeosalisi nimesid, millel jumal teab miks on esimene ehk täiendi osa, mis normaalses eesti keeles on omastavas käändes, jäetud nimetavasse. Justkui ei raatsiks sõna käänata.
Mõni päev tagasi sai erksa keelenärviga hea tuttav kreepsu, kui märkas suurt silti «Tere tulemast Holm Parki!». Selgituseks, et see Raadil asuv staadion sai selle veidra nime oma sponsori Holm Bank järgi. Ei, Holm Bank pole sugugi mingi piiritagune asutis, vaid puha eestimaine, sünnilt haapsallane, nimi inspireeritud sealsetest laidudest ehk holmidest.
Sõnad ei saa haiget, kui neid õigesse käändesse panna, aga keel saab, kui seda ei tehta.
Kui panga ärinimes sisaldubki ingliskeelne bank, siis vabamalt nimetavad nad ennast Holm pangaks. Miks Holmi pank ei sobi, teab vaid Bürgermeistri holmil puhuv tuul.
Aitäh sildi kirjutajale, et ta sõna «park» ikka käänas.
Isiku- ja kohanimedega suurt käänamisprobleemi pole, ei soovi keegi rääkida-kirjutada näiteks Tallinn linnavalitsusest, aga üsna hulluks läheb asi, kui ette tulevad äri- ja igasugused muud nimed. Ka võõrkeelsed nimed justkui saaksid kannatada, kui neid käänata.
Sääraseid nimesid on nii palju, et me juba ammu ei pane tähelegi, et tegelikult on tegu vigaste sõnaühenditega, näiteks Domus Kinnisvara, Embach Ehitus, Julianus Inkasso jne. Need nimetavalise täiendiga nimed meenutavad isikunime, kus esimene komponent oleks justkui eesnimi ja teine perekonnanimi – eesnime ju koos perekonnanimega ei käänata.
Oma juured on tugevasti surunud meie keelekasutusse ka Premium liiga, mis on Eesti jalgpalli kõrgeim liiga. Seda veidra nimetavas käändes täiendiga nime kuuleb nii sageli, et vahel leian endki kahtlemast, et äkki tõesti on nii õige. Siis tuleb end näpistada ja meelde tuletada, et eesti keeles käänduvad kõik nimisõnad, nimed, nii eesti- kui ka võõrkeelsed, kaasa arvatud.
Sõnad ei saa haiget, kui neid õigesse käändesse panna, aga keel saab, kui seda ei tehta.