Paavo Matsin hoiatab selle eest, mis võib juhtuda, kui end väga lõdvaks lasta

Paavo Matsin. Foto: Ragnar Peets

Paavo Matsin nimetas esmaspäeval oma sõnavõtus Tartu linnakirjanikuks kuulutamise tseremoonial Kaarsilla juures Tartut alguste linnaks ning tõi suurte siin alustanute näiteks Kristian Jaak Petersoni, Oskar Lutsu ja Mihkel Muti. Kui alguses on ta tartlasena ise? Mida ta on meie linnast kirjutanud?

Paavo Matsin, kuuldavasti olete üsna uus Tartu elanik, kõigest vist aasta siin elanud, nii et olete nüüd samuti justkui alguses. Kui palju ma nõnda oletades eksin?

Tegelikult veidi eksite, ma olen mentaalselt tartlane olnud alates 1990. aasta maiööst, mil ma korporatsiooni Fraternitas Liviensis rebasena koos nn Vanamehega Tartusse saabusin päris sama moodi nagu seda kirjeldavad paljud baltisakslased oma buršimälestustes, rapiirid käes ja peatusega Paides. Sellest ajast peale olen pidevalt olnud külalistartlane, kuulun juba aastaid Eesti kirjanike liidu Tartu osakonda.