K, 5.10.2022

Bioloog Sulev Kuuse näitab fotodel, mis on mere taga

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Bioloog Sulev Kuuse näitab fotodel, mis on mere taga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Raku- ja molekulaarbioloog Sulev Kuuse tähistas 60. sünnipäeva järjekordse fotonäituse avamisega.
Raku- ja molekulaarbioloog Sulev Kuuse tähistas 60. sünnipäeva järjekordse fotonäituse avamisega. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Omicumi aatriumi uus näitus «Mere taga on Maa» meelitas esmaspäeva õhtul kohale hulga rahvast, kes tulid tervitama piltide autorit, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhatajat Sulev Kuuset.

Kogunemiseks oli teinegi põhjus. Bioloog Sulev Kuuse tähistas näituse avamisega 60. sünnipäeva, võttes vastu häid soove kolleegidelt ning taludes ära ka pikemad sõnavõtud, milles ta mitmekülgsust ja andeid esile tõsteti.

Sulev Kuuse on siin pildil koos näitust akordionihelidega kaunistama kutsutud doktorant Ermo Leuskaga.
Sulev Kuuse on siin pildil koos näitust akordionihelidega kaunistama kutsutud doktorant Ermo Leuskaga. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Õhustikule lisasid värvi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi doktorandi Ermo Leuska akordioni-, klaveri- ja kitarripalad, muusikavalikuks merelaulud, sekka Astor Piazzolla tangod.

Argentina tango kõlas ka siis, kui Sulev Kuuse poseeris oma kõige pompoossema foto ees, mil on näha Tulemaa maastik üksiku puuga.

Taustal Tulemaa, esiplaanil bioloog Sulev Kuuse.
Taustal Tulemaa, esiplaanil bioloog Sulev Kuuse. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

«See on lõunapöök, meri jääb vasakule,» selgitas autor.

Merd ei ole pildil küll näha, kuid seal on tuul, millest annab märku kaldus lõunapöök ja paremale väändunud kõrred.

«See tuul tuleb otse Antarktikast. On nii külm ja tugev, et puhub su otsekui kehast välja. Ja siis sa hõljud seal ja vaatad elu...» kirjeldas Sulev Kuuse oma emotsiooni Argentina lõunatipust.

Näituse fotod on lõviosas võetudki ekspeditsioonilt Antarktikasse 2019. aasta novembris ja detsembris, mil bioloog Sulev Kuuse viibis purjeka Admiral Bellingshauseni pardal.

Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Maia Kivisaar ulatab Sulev Kuusele kingituse, Made Balbati teose «Merineitsi».
Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Maia Kivisaar ulatab Sulev Kuusele kingituse, Made Balbati teose «Merineitsi». Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Kaks näitusepilti on pärit Eestimaalt, üks jäisest Emajõest ja teine soojast loojangust Haapsalu sadamas, kust Sulev Kuuse nüüd suviti koos sõpradega purjetamas käib. Enne ekspeditsiooniga liitumist tegi ta ära muide väikelaeva kapteni eksami, õppides Elmo Sauli väikelaevajuhtide koolis. Kuidas sa lähed ookeanisõidule, kui merest ja purjetamisest midagi ei tea, leiab teadlane.

Fotograafia juurde on meelitanud Sulev Kuuset aga hoopis Nepaali ja Tiibeti mäed ning fotonäitusi, kus ta pilte näha on olnud, on viimase paarikümne aasta jooksul olnud tosin.

«Eks see ole natuke edevuse asi ka,» lausus ta. «Aga kui sa juba pildistad, siis tahad elamusi jagada.»

Juubilari õnnitleb genoomikainstituudi direktor Mait Metspalu.
Juubilari õnnitleb genoomikainstituudi direktor Mait Metspalu. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Geneetikprofessor Ain Heinaru tunneb Sulev Kuuset aastaid. Nad on koos teadust teinud ja raamatuid kokku pannud, näiteks 2020. aastal kirjutasid kahasse «Geneetika sõnastiku». Näitusemelus pööras Ain Heinaru tähelepanu sellele, et paljud ei tea, kes need inimesed päriselt on, kes külg külje kõrval instituudis töötavad, ning sellelegi, et vananedes kaotatakse sõpru, seepärast tuleb sõpru hoida.

Doktorant Ermo Leuska, kes esitas just neid laule, mida juubilar oli palunud, leidis, et tema on aru saanud, et tähtsaim mees molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ongi Sulev Kuuse, kuna tema arvamus loeb kõiges, mis instituudis suuremalt ette võetakse.

«Ta on meil siin natuke ka hall kardinal,» lisas Leuska. «Et kui kellelegi tehakse liiga või keegi jääb teenimatult tähelepanuta, siis tema oskab asju ajada või parandada nii, et headus võidaks.»

Fotonäitusel «Mere taga on Maa» näeb niisiis Atlandi ookeani vaateid, Brasiilia ja Argentina rannikut, merileoparde, elu purjelaeval ja kümnemeetriseid laineid. Väljapanek jääb Omicumi galeriisse 30. jaanuarini.

Galerii on tööpäeviti avatud kell 8–17 ning nädalavahetustel kokkkuleppel.

Märksõnad
Tagasi üles