L, 28.01.2023

Tonga vulkaanipurske rõhulaine jõudis maaülikooli mõõteseadmeteni

Jens Raavik
, ajakirjanik
Tonga vulkaanipurske rõhulaine jõudis maaülikooli mõõteseadmeteni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
USA  riikliku ookeani- ja atmosfäärivalitsuse (NOAA) satelliidifoto Tonga Hunga Ha’apai vulkaani purskest 15. jaanuaril
USA riikliku ookeani- ja atmosfäärivalitsuse (NOAA) satelliidifoto Tonga Hunga Ha’apai vulkaani purskest 15. jaanuaril Foto: Noaa/Scanpix

Maakera teisel poolel asuva Tonga saarestiku läheduses toimunud veealuse vulkaanupurske lööklaine jättis Eesti maaülikooli SMEAR mõõtejaama andmetesse Tartumaal Järvseljal selge jälje.

Rõhulained märgati üle maailma. Eestis registreeriti rõhulaine 15. jaanuari õhtul kella kaheksa ja üheksa vahel, rääkis maaülikooli veebiväljaandele metsanduse ja inseneeria instituudi professor Steffen Noe.

SMEAR Estonia mõõtejaam, kus mõõdetakse lisaks metsaökosüsteemi ja atmosfääri vastastikmõjudele ning süsinikudünaamikale veel ka mitmeid meteoroloogilisi tunnuseid. Muu hulgas ka õhurõhku, mistõttu ei jäänud ka Tonga vulkaanipurse jaamas registreerimata.

«SMEAR Estonia jaama eeliseks on mõõta atmosfääritunnused kõrge sagedusega - 10 hertsiga, ehk kümme korda sekundis, mis ei ole tavaline meteojaama rõhuanduri sagedus,» lausus professor Noe. Jaama selline seadistus annab tema sõnul hea võimaluse purske analüüsimiseks.

«Esiteks ei olnud see üksnes üks tõusu ja languse ilming, vaid me näeme kolme lainet, kus õhurõhk kasvab iga kord suuremaks, millele pärast järgneb ka suurem rõhulangus. Nähtav on seegi, et veel vähemalt kolm-neli väiksemat lainet jõudis Eestisse, mis on kaetud suurema lainega,» selgitas Noe mõõtmistulemusi.

Tonga vulkaanipurse SMEAR Estonia mõõtemasti andmetes.
Tonga vulkaanipurse SMEAR Estonia mõõtemasti andmetes. Foto: Eesti maaülikooli SMEAR Estonia mõõteseade

Noe selgitas, et inimene ei saa selle sagedusega heli kuulda. «Mõõtmise järel tekkinud joonisel on näha peamiselt kaks lainepikkust, lilla ja rohelise värviga markerid, mis tähendab, et kui inimene oleks võimeline sellise helisagedusega pauku või plahvatust kuulma, oleksime kuulnud vähemalt kolme pauku kõrgema helisagedusega ja pärast veel mõned paugud madalama helisagedusega,» selgitas maaülikooli professor. «Füüsikas on see fenomen tuntud Doppler-effektina, kus meie  poole liikuv laine kõrgendab rõhku ehk heli ja kui ta möödas on, on heli taas madalam.»

Märksõnad
Tagasi üles