Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu

Rekordilisi temperatuure mõõtnud Jõgeva ilmajaam tähistab 100. sünnipäeva

Jõgeva külmasambal tähistatud ning praegugi kehtiv külmarekord mõõdeti Jõgeva ilmajaamas 1940. aastal. FOTO: Kristjan Teedema

​Täna tähistab keskkonnaagentuuri Jõgeva ilmajaam oma 100. sünnipäeva. Esimene ilmavaatlus tehti jaamas pühapäeval, 15. jaanuaril 1922. aastal kell 7. Termomeetri näit oli siis 12 külmakraadi, tuul puhus põhjakaarest kiirusega 7 meetrit sekundis, taevas oli pilves ja lume paksus oli 31 sentimeetrit.

Jõgeva ilmajaam mõõdab praegu iga päev õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku, sademete hulka, tuule kiirust ja suunda. Lisaks lumikatte paksust, päikesepaiste kestust, nähtavuskaugust, atmosfäärinähtuseid ja lume veevaru.

Avamisest alates on lisandunud aina uusi parameetreid, mida jaam mõõdab. Suurenenud on ka ööpäevane vaatluste hulk – kuni 1950. aastani tegid ilmavaatlejad vaatlusi kolm korda päevas, sealt edasi kuni 1986. aastani neli korda päevas.

1987. aastal hakati ilmavaatlusi tegema iga kolme tunni tagant ehk kaheksa korda ööpäevas. 2003. aastast on Jõgeval automaatjaam, mis teeb mõõtmisi pidevalt ja edastab andmeid igal täistunnil. Alates 2014. aastast töötab jaam täisautomaatjaamana, 2018. aasta kevadeni tehti jaamas ka lumikatte kontrollmõõtmisi.

1964. aastal alustati Jõgeval agrometeoroloogiliste vaatluste ja mõõtmistega. Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi rääkis, et vaadeldi põllukultuuride ja puude-põõsaste kasvustaadiumeid, määrati mulla niiskusrežiimi, uuriti öökülmaohtlikkust ja muud põllumajandusega seotut. Lisaks rajati palju ilmavaatluspunkte.

«Agrometeoroloogilisi vaatlusi tehti jaamas 2002. aastani. Vaatluste tegemine jaamas lõppes, sest riiklikul tasemel ei peetud seda enam vajalikuks,» selgitas Krabbi.

Jõgeva jaamast pärinevad rekordid, mis on linnale andnud külmapealinna tiitli. Just Jõgeval mõõdeti 17. jaanuaril 1940. aastal Eesti külmarekord – 43,5 kraadi.

Ka madalaim aasta keskmine õhutemperatuur on olnud Jõgeval, 1,6 kraadi 1942. aastal. 2021. aastal oli keskmine õhutemperatuur Jõgeval 5,8 kraadi.

Külmarekordeid soosib Miina Krabbi kinnitusel Jõgeva asukoht ning jaama ümbritsev pinnamood – ilmajaam asub Pedja jõe orus, kuhu külm õhk ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt kokku valgub.

Jõgeva ilmajaam on kahel korral kolinud ja asub praegu linna servas Mustvee maantee lähedal.

Märgilised mõõtmised Jõgeva ilmajaamas

  • Kõige kuumem päev: 11. august 1992. aasta, 34,6 kraadi.
  • Kõige märjem päev: 2. august 1994. aasta, ööpäeva sademete hulk 99,7 millimeetrit.
  • Kõige tugevam tuul: 16. juuli 2001. aasta, 30 meetrit sekundis.
  • Kõige paksem lumikate: 1953. aasta veebruaris, 78 sentimeetrit.

Allikas: Keskkonnaagentuur

Jõgeva ilmajaam 1971. aastal FOTO: Keskkonnaagentuuri arhiiv
Tagasi üles
Back