P, 4.12.2022

Helen Rives: elatisesüsteem muutub õiglasemaks

Helen Rives
, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler
Helen Rives: elatisesüsteem muutub õiglasemaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Helen Rives
Helen Rives Foto: Erakogu

Uuest aastast muutus elatiste süsteem, elatis seotakse lahti miinimumpalgast ning edaspidi lähevad elatise arvutamisel arvesse saadavad perehüvitised, need on lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Uus ja paindlikum süsteem peaks viima õiglasematele lahendustele ning seega võiks seniste võlglaste lapsed ka päriselt hakata elatist saama.

Lisaks toetustele lähtutakse edaspidi elatise suuruse arvestamisel ka sellest, kui palju elatist maksev vanem lapsega koos aega veedab. Need põhimõttelised muudatused motiveeriksid seni lapsest lahus elavaid vanemaid oma järeltulijaga rohkem ühist aega veetma ning see aitaks lapsel omakorda säilitada lähedasi suhteid oma eemal elava vanemaga. On väga positiivne, et elatise maksmist ja lapsega suhtlemise teemat hakatakse seaduse toel käsitlema ühtse tervikuna.

Elatist saama õigustatud lapse vanem võib küsida, milleks oli vaja senist süsteemi muuta. Üks põhjendusi on kindlasti asjaolu, et alampalga kiire tõus viimaste aastatel on viinud paljud vanemad tahtmatult elatisevõlgniku staatusesse: neile on käinud üle jõu senise miinimumelatise (292 eurot ühe lapse kohta kuus) maksmine. Seda enam, et uuringute järgi on lapse tegelik keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot kuus.

Eestis on ligikaudu 42 000 üksikvanemat, kes on õigustatud saama teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatisraha. Detsembri lõpus oli kohtutäiturite menetluses 14 792 alustatud elatisnõuede toimikut.

Alanud aastal on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot kalendrikuus ning mida edaspidi indekseeritakse iga aasta 1. aprillil statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Elatist maksev lapsevanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvelt. Uue süsteemiga võidavad mõlemad pooled, sest on lootus, et kui elatise maksmine muutub inimestele jõukohasemaks, jääb elatisevõlglasi vähemaks ning suurem hulk lapsi saab ka tegelikult elatisraha kätte.

Tasub teada, et automaatselt midagi ei muutu ja kõik varasemad kohtuotsused jäävad jõusse. Elatise muudatuste vajadusega tuleb isikul pöörduda kohtusse. Kohtutäiturid nõuavad ikka sisse elatist, mis on kohtuotsusega enne aastavahetust välja mõistetud.

Detsembri lõpu seisuga on kohtutäiturite menetluses 14 792 alustatud elatisnõuete toimikut.

Kui enne nimetatud kuupäeva tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et 1. jaanuarist on lapsevanem kohtulahendi järgi kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Selliste elatiste suurused külmutatakse ning edaspidi ei tõuse elatis enam ühes alampalga määra kasvuga nii, nagu seni.

Perekonnaseaduse muudatused puudutavad vaid kohtumenetluses väljamõistetud elatisi ning kui lapsevanemad on sõlminud notariaalse kokkuleppe lapsele elatise maksmiseks, siis sellise kokkuleppe täitmine jätkub vastavalt selles sõnastatule.

Kohtutäitur lähtub elatise sissenõudmisel ka edaspidi ainult kohtuotsusest või notariaalsest kokkuleppest. Kõik vaidlused elatise suuruse, kestuse või vähendamise üle tuleb lahendada kohtus. Kui võlgnikuks olev lapsevanem taotleb elatise vähendamist näiteks lapse või temaga koos elava lapsevanema arvele laekuva lapsetoetuse arvelt, tuleb esitada kohtule avaldus elatise muutmiseks.

Elatisega seonduv tuleb vanematel kokku leppida, kuid seejuures on minu soovitus ja soov, et lahkuminevad vanemad leiaksid endas tarkust teha seda ilma kohtu ja kohtutäiturita. Kohtu- ja täitemenetlusprotsessid on energiakulukad ja kurnavad kõigile ning mõjutavad lapse elu ja vaimset tervist otseselt, rääkimata tema suhetest vanematega. Isegi kui vanemad on otsustanud lahku minna, peab lahutusprotsessi keskmes olema nende ühine laps (või ühised lapsed) ning tema tervis ja rahu.

Kui aga tõesti kohtus vaidlemiseta ei saa, siis osalege protsessis aktiivselt ja ärge jätke enda jaoks elatise suurust ja maksmist puudutavates küsimustes lahtisi otsi. Nõnda jäävad ära kohtu tagaseljaotsused, mis paraku praegu üsna tihti kohtutäiturite kätte jõuavad ning mille sisust saab võlgnik aru alles kohtutäituri juures.

Märksõnad
Tagasi üles