Baltisakslane meenutab tartlaste elu südamlikult ja huumoriga

Botaanikaaia tiik oli üks kohti, kus käidi vähemalt juba 19. sajandi lõpul uisutamas, nagu näha raamatus lk 242.  Foto: Carl Schulz/Ermi Fotokogu

Mida pakkus talverõõmudeks linn tartlastele 20. sajandi algul? Tartus sündinud, kasvanud ja õppinud Oswald Hartge (1895–1976, pildil) kirjeldab oma mälestusteraamatus, mis ilmus detsembris linnamuuseumi väljaandel eesti keeles, muude talve lõbusamaks muutnud tegevustest uisutamist ja voorimeeste juhitud saanidega Emajõel kihutamist.

«Oma viiendast eluaastast peale olin ma harjunud kolmel-neljal talvekuul käima pärastlõunal vähemalt tund aega lähedalasuvas käsitööliste seltsi pargis uisutamas. Sellest kombest pidasin kinni ka tudengina,» meenutab Hartge.

Hartge pere elas Tiigi tänavas oma majas, mida praeguseks ei ole alles, sest see hävis teises maailmasõjas. Käsitööliste seltsi park asus selles kohas, mis on Vanemuise väikese maja ja linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonna vahel. Seal on praegugi tiik.