Kiri: tänu elupäästjale

Tartu ülikooli kliinikumi Lastefond esitas avaliku pöördumise riigikogu sotsiaalkomisjonile ja rahanduskomisjonile. Foto: Sille Annuk

Kõige lühem lause oleks järgmine: pärast pooltteist aastat esimese astme vähiravi PERHis saadeti mind Tartusse kolmanda astme vähki kiiritama.

Minu hääl läks veidi käredaks 2018. aasta lõpus, arsti juurde sain jaanuaris, märtsis oli operatsioon ja järgnes vaatlus iga kolme kuu tagant. Novembris 2020 pidi juba uus operatsoon olema, kuid paar päeva enne teatati, et konsiiliumi otsusel jääb see ära, ja suunati kiiritusravile Tartusse, kus dr Madis Joonsalu osutus tõeliseks elupäästjaks. Kiiritusele järgnenud uuringud näitasid, et kael ja kopsud on (esialgu) vähist vabad.

Kuna neelamine oli valulik, kaotasin ravi käigus kaalust seitse kilo. Enne jõin rasvavaba keefiri, nüüd «lahjendan» tavalist keefiri hapukoorega. Söön ka vahukoort – üsna maitsev on. Tasapisi taastun.

Muidu olen aktiivne. Suviti töötan aias, kasvatame marju, teeme toormoose.

Minu näite puhul ei tähenda vähi varane avastus midagi. Kõik arstid ei lähtu kuulsa prantslase René Descartes’i deviisist «Kahtle kõiges».

Soovitan kõigile teistele: kui oma tervises kahtlete, minge arsti juurde. Kui kahtlete perearstis, minge tasulise arsti juurde, sest ega seegi kirstust kallim ole. Mida varem saate eriarstile, seda parem.

Mul oli dr Joonsalu juurde saatekiri võetud, aga plaaniti teha teine opp ja loobusin.

Dr Joonsalu oli nagu päästerõngas. Vähese jutuga, seda enam on ta aga kõrge professionaalsusega. Suur tänu talle!