523 soenime salakeeles

Ilmar Rootsi raamatus on hundi peitenimede kõrval mitme kunstniku illustratsioone ja ka Jüri Mildebergi «Hundijutt». Foto: Raimu Hanson

See väike raamat 523 hundinimega ei paista kaupluste riiulitel kohe silma, kui selle mustalt kaanelt ei vaataks vastu halli karva nunnu näoga kriimsilma maagiliselt kiirgavad fosforsilmad. Asko Künnapi kujundus ja raamatusse lisatud mitme kunstniku hundipildid tõstavad tuju ja sa soovid seda «õige eestlasena» kodus edasi lehitseda juba ainuüksi selle pärast, et soe ümber on tekitatud rahvussümboli oreool.

Hundi kohta on kõige rohkem rahvaluulet kirja pandud, olgu need siis rahvajutud, laulud, loitsud, sümboolsed hundiga kokkuleppe sõlmimise rituaalid, jahimeeste tarkused ja vigurjutud. Kuid kas saame ennast selle põhjal pidada hundihõimuks, nagu muistsed hetid, daaklased, roomlased ja türklased? Vaevalt, sest pole müüte, et meie esivanem oli hunt.

Kuid see ei loe, ning soest on tehtud loodushoiu, aga ka kommertslikel kaalutlustel trendi- ja kultusloom. Metsaisanda auks vermiti hiljuti kaheeurone münt. Kas lisaks metsarahvale oleme nüüd saamas ka hundirahvaks?