Jüri Laurson: miks elektri hind nöörib tarbijat?

Jüri Laurson Foto: Margus Ansu

Elektri olemasolule on rajatud e-riik ja Eesti julgeolek. Elektrivarustuskindluseta ükski riik tänapäeval ei toimi ja on vaenlastele avatud. Eesti Energia missioon on kindlustada igale tarbijale elektrienergia kättesaadavus kõige soodsama hinnaga. Reklaamiti, et kõik tarbijad hakkavad 2013. aastast elektrit ostma vabaturult ning hind kindlasti langeb ja varustuskindlus paraneb. Läks aga täpselt vastupidi.

Kalleid ühendusvõrke on ehitatud kokku naabrite ja Euroopa energiasüsteemiga. Selleks et elektrit transportida ja kindlustada tarbijale soodsaima hinnaga, tuleb seda toota oma riigis ja vabaturult lahkuda. Vastasel korral võib kriisiolukordadel juhtuda, et meil puudub üldse energiajulgeolek. Energiakriis tabas ootamatult lühikese ajaga üle ilma kõiki riike. Veelgi lühema ajaga algas üle ilma elektrienergia kriis, mis tõstis meilgi elektri hinna ülikõrgeks, millest võib aru saada, et see on suur äri.

Läinud aasta algul katsetati Eestis mitmel kuul päeviti elektri hinda üle 100 euro MWh. Taheti vist näha, kuidas tarbija sellele reageerib. Tarbija ei teinud sellest suurt kära, sest arvas, et see on lühiajaline ja tingitud energia ajutisest puudusest. Teisel poolaastal aga on olnud Nord Pooli elektribörsil elektri hind juba pideval tõusulainel ja elektri megavatt-tunni hind tõusis mõne päevaga meil ajaloo kõrgeimaks, algul 420 euroni, koos käibemaksuga kujunes kilovatt-tunni hinnaks juba 50 senti. Siis läks olukord elektribörsil päris hulluks. Külmade saabumisel on hind käinud ka üle 1000 euro MWh. Kilovatt-tunni hind ulatus koos käibemaksuga 1,2 euroni. Tarbija ootab, millal see karussell küll lõpeb, aga lõppu pole näha.