Kolmekuningapäeval ilmub Tartu Maarja kiriku postmark

Tartu Maarja kirik oma hiilge­aegadel. Maarja Kiriku Arhiiv Foto: Maarja Kiriku Arhiiv

6. jaanuaril algusega kell 12 esitletakse Tartus Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis pidulikult äsja valminud Tartu Maarja kiriku postmarki, ümbrikut ja esimese päeva templit. Margi ja ümbriku ilmumisega tähistatakse 180 aasta möödumist pühakoja pühitsemisest 1842. aastal.

Omniva, Kirikufondi ja Tartu Maarja kiriku sihtasutuse koostöös valminud Tartu Maarja kiriku postmargi ja ümbriku on kujundanud kunstnik Riho Luuse. Uue margi trükiarv on 20 000 ning lisaks antakse välja 1000 esimese päeva ümbrikku, millest 800 on varustatud margi ja templiga. Postmark maksab €0,90 ja sobib siseriiklike lihtkirjade saatmiseks. Margi esimese päeva tempel on ilmumispäeval kasutusel spordimuuseumis ja Toompea postkontoris, lisaks on mark müügil Omniva e-poes.

«Tartu Maarja kirik on Eesti vaimuelu oluline sümbol ja üks eestluse sünnipaiku, mille ümber olid omal ajal koondunud sellised suurkujud, nagu Johann Voldemar Jannsen, Miina Härma ja teised. Muuhulgas kuulutati Maarja kiriku tornist 1869. aastal avatuks Eesti esimene üldlaulupidu, seega on tegemist ka laulupidude traditsiooni lähtepunktiga,» rääkis Urmas Klaas, Tartu linnapea. «Kirikuhoone sai II maailmasõjas kõvasti kahjustada, kuid juba aastaid panustame hoone taastamistöödesse. Hetkel on käimas kirikutorni taaspüstitamise tööd, et taaselustada kiriku ajalooline välisilme ja koht linnaruumis,» lisas Silvia Leiaru, Tartu Maarja kiriku sihtasutuse juhataja.

«Kirikumarkide välja andmine on Eestis pikaajaline traditsioon, mis sai alguse juba 1993. aastal üheksast margist koosneva jõulumarkide sarjaga. Olulisi sakraalhooneid kujutavate markidega kaardistame ja jäädvustame kultuurilugu, samuti sünnib iga mark koostöös mõne Eesti kunstnikuga,» lisas Indrek Laul, Kirikufondi nõukogu esimees. «Tänaseks on filateeliatoodetel kujutamist leidnud juba 23 Eestimaa pühakoda ning markidest on saanud hinnatud kollektsioonesemed.»

«Tartu Maarja kiriku postmargi ilmumine on meie jaoks märgiline, sest see on sõnum laiemale üldsusele, et Maarja kogudus ja kiriku sihtasutus koos oma toetajatega ei piirdu ainult sõja -ja okupatsiooniaja haava ravimisega, vaid annavad kiriku taastamisega kogudusele tagasi oma päriskodu. Maarja kogudus oli eesti kogudus ja Maarja kirik ehitati Eesti rahvale, seega on kiriku taastamine rahvuslik üritus. Kirjanik Ain Kaalep on öelnud, et Maarja kiriku saal on Eesti rahvuse sünnipaigaks, pidades silmas esimese üldlaulupeo peaproovi toimumist Maarja kirikus 1869 aastal,» märkis Toomas Savi, Tartu Maarja kiriku sihtasutuse nõukogu liige.

Taasiseseisvunud Eestis anti kiriku motiiviga postmarke välja alates 1993. aastast üheksast margist koosneva jõulumarkide sarjana. Esimesteks olid kunstnik Henno Arraku puugravüürid, mis kujutasid Haapsalu Toom-Nigula kirikut ning Tallinna Toomkirikut. Järgnevatel aastatel ilmusid Ruhnu vana puukirikut, Urvaste kirikut, P. Martini kirikut Türil, Kaarli kirikut Tallinnas, Harju-Madise kirikut ning Pühavaimu kirikut Tallinnas kujutavad postmargid. Sari lõppes 1997. aastal Halliste Püha Anna kirikuga.

Eesti kirikuid kujutavad postmargid hakkasid uuesti ilmuma 2005. aastal Karja Katariina kirikuga, kunstnikuks Riho Luuse. 2006. aastal jätkus sari Nõo Laurentsiuse kirikuga. Edasi ilmusid Kanepi Jaani kirik, Audru Püha Risti kirik, Narva Aleksandri kirik, Pärnu Katariina kirik, Karuse Margareeta kirik, Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirik ning 2013. aastal Võru Katariina kirik. Kirikute sari jätkus 2020. aastal Paldiski Nikolai kirikuga. 2021. aastal anti välja Keila Mihkli kiriku postmark.

Väljaspool kirikute sarja on kujutatud Otepää Maarja kirikut 2004. aastal ilmunud postmargil «120 aastat Eesti lipu pühitsemisest», Tartu Jaani kirikut 2005. ilmunud postmargil «975 aastat Tartu esmamainimisest», 2019. «Tallinna Toomkool 700» margiplokil Tallinna Toomkirikut ja «Tartu Peetri kogudus 150» postmargil Tartu Peetri kirikut.

Uue postmargi ja ümbriku väljaandmist toetab Kirikufond, mis aitab Eesti Evangeelsel Luterlikult kirikul taastada ja hoida kunsti-, kultuuri- ja arhitektuuriväärtusi ning hingetoe jagamist kirikutes üle Eesti. Toeta kirikute restaureerimist ja aitad säilitada meie kultuuri- ja mõttelugu. Vaata ka: www.kirikufond.ee