Fotod ⟩ Wiira talu pererahva süda kuulub 18 Siberi huskyle, kes valmistuvad suurvõistlusteks

Juba alates kella kaheksast pühapäevahommikul kihas Nõo vallas Kolga külas asuva Wiira taluõu koerte haukumisest ja laste kilkamisest. Selles Tartust ligi 20 kilomeetri kaugusel asuvas talus elavad 18 Siberi huskyt, keda Wiira talu pererahvas uue aasta esimesel nädalavahetusel kõigile huvilistele tutvustas.

Kui külalistele tehti päeva jooksul lõbusaid lustisõite, siis tegelikult käib pererahvas koertega ka võistlemas. Praegu valmistuvad huskyd eelseisvateks veokoertespordivõistlusteks Lätis, Siberis ja Rootsis.

Kõik kelgud, mille ette koerad rakendatakse, on ehitatud Wiira talu peremehe Silver Viira poolt. Ta valmistas kaua ainult professionaalseid võistluskelke, millega häid tulemusi on saavutatud mitmetel võistlustel. Eelmisest aastast saati hakkas peremees ehitama ka selliseid kelke, kus saab istuda ja lõbusõite teha.

Suur kirg algas ühest huskyst

Wiira talus on pererahvas Siberi huskydega tegelenud ligi seitse aastat, alates hetkest, kui esimene koer koju lemmikloomaks võeti. «Alguses oli pigem mõte temast kui hobikoerast, huskydel on ju ilusad sinised silmad. Aga et tal igav poleks, võtsime teise koera ning siis juba proovisime kelgu ette,» rääkis Viira.

Kui naine Erle Hermann hakkas koertega võistlustel käima, sai kirg aina hoogu juurde. Nüüd on peremehel suur garaaž, kus ta oma töökojas kelke ja teisigi sõiduvahendeid ehitab. Suvisel ajal, kui lund pole, rakendatakse koerad hoopis tõukeratta või kolmerattalise sõiduvahendi ette. Viira käis möödunud suve jooksul ligi kuus korda võistlemas nii, et ilma medalita tagasi ei tulnud. «Suvel teeme sprindidistantse, need on umbes kuue kilomeetri pikkused. Aga nüüd veebruaris tuleb Siberisse maailmakarikaetapp, kus distantsid on kordades pikemad ja raskemad,» selgitas ta.

Wiira talu perenaisel Erle Hermannil on koertekasvataja paberid ning tema süda kuulub täielikult huskyde aretamisele. «See huvi on lapsest saati hinges olnud. Leidsin kodust raamatu, mille vanemad olid kunagi ostnud ja see rääkis ühest juhtkoerast. Mulle meenus sedamaid, kuidas kunagi huskyde pilte raamatutest kopeerisin,» rääkis Hermann. Mitmel reisil on ta samuti kelgukoerte või nende rakenditega kokku puutunud. «See on kogu aeg olnud mul kuskil kuklas, aga elus tuleb kõik alles siis, kui on võimalus seda päriselt teha. Nüüd on meil talu, mille kallal suvel töötame, kui koerad puhkavad,» rääkis Hermann.

Ülisõbralikud koerad, aga murdjad

Wiira talu pererahval on oma kennel (Agirregoikoa) ehk tõuregistrit pidavas organisatsioonis registreeritud tõutunnistustega või -dokumentidega loomade kasvatusfarm. Selle loomiseks tuleb läbida kursuseid ja sooritada eksameid. «Eesti kennelliidu poolt on paigas kindlad kursused, mis lõpevad eksamiga. Ainult edukalt eksami läbinud inimene saab endale õiguse kenneli loomiseks, sest teadmisi on vaja veterinaarinast, aretusest ja paljust muust,» rääkis Hermann.

Pühapäevaks oli Wiira tallu koeri uudistama tulnud inimesi eri kandist. Kui inimeste suhtes on Siberi huskyd väga sõbralikud, siis teiste loomadega on asi vastupidi. «Nad on töökoerad ja aastasadu vedanud inimese kõrval suuri koormaid. Kõik, mis pole inimene ja liigub, murtakse maha. Oleme lähedal asuvate taludega, kus teised loomad elavad, pidevas ühenduses, » rääkis Hermann.

Huskydel on kõva iseloom ja seda tõdes ka peremees Viira. «Eks perenaine peab hea psühholoog olema, sest huskydel on pidevalt võimuvõitlusi. Üks juhtkoer võib teised nii paika panna, et kellelgi on jälle mokk katki,» tõdes Viira.

Mitu suurvõistlust tulekul

Veokoertesport kuulub pererahva igapäevaelu juurde, kuid koroona tõttu on viimasel ajal samuti mitmeid sündmusi ära jäänud. Näiteks pidid nad osalema detsembri alguses Belgias MMil, kuid päev enne teele asumist tuli teade, et viiruse tõttu jääb sündmus ära. Nüüd ootavad ees jaanuaris Läti meistrivõistlused, veebruaris Siberisse maailmakarikaetapp ning märtsis Rootsi MM. Hermanni sõnul on Eestis koeri keerulisem treenida, sest suure kuumusega ei saa koerad üldse treenida ja neil on kolm kuud puhkus. Suure kuumusega on treenimine ka ohtlik, kuna veokoertespordivõistluste juurde kuuluvad suured kiirused. 

Näiteks toob peremees Viira välja, et hea juht suudab hoida stabiilselt kiirust 30 kilomeetrit tunnis, aga asjaolud sõltuvad ka võistlusklassist. Sõitjatel tuleb ette kukkumisi, luumurde ja teisi vigastusi. Viira ise teab seda tunnet, kuidas kelgu taga kaasa lohiseb ja koertel on hoog nii suur, et neid ei peata miski.

Kuigi huskide ülalpidamine on kallis, aitavad Wiira talu head tuttavad teistes taludes ja farmides, kelle kaudu saab näiteks toitu soodsamalt. «See ala nõuab palju kulutusi. Kui ma näiteks talvel rada hakkan sisse ajama, pean traktori seljas ligi viis tundi istuma ja nii üle päeva,» ütles Viira.

Lustisõite pole pererahvas seni avalikult palju korraldanud, kuid inimeste huvi on olnud suur ning nüüd plaanitakse läbi viia ka talviseid talupäevi.