Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Reoveeproovid viitavad koroonaviiruse väga laialdasele levikule Tartus

Copy
Reoveeuuringu tulemused ajavahemikul 27. – 31. detsember.
Reoveeuuringu tulemused ajavahemikul 27. – 31. detsember. Foto: Tartu Ülikool

Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus püsib Eestis veel võrdlemisi stabiilne. Omikrontüve riigisisene levik pole nakatumise plahvatuslikku kasvu seni veel kaasa toonud, kuid Tartu ning Rapla reoveenäidud viitavad viiruse väga laialdasele levikule.

Uuringu juht, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson tõdes, et viimased päevad on toonud mujal maailmas uusi nakatunute arvu rekordeid, kuid Eestis püsib olukord veel rahulik.

«Meil on märgata viirusekoguse kerget kasvu. Samuti on viimase paari nädala jooksul tulnud järjest juurde linnu, kus omikrontüvi on kohal. Seni pole see tüvi aga veel massiliselt levima pääsenud. Siiski on see ilmselt vaid aja küsimus, mistõttu tasuks aastavahetuse tähistamisel järgida ettevaatusabinõusid ning eelistada rahvarohketele siseruumiüritustele kohtumisi vabas õhus ja väiksemates seltskondades,» rääkis Tenson.

Kuidas proove kogutakse?

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda ning annab usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, sest aitab jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.

Proove kogutakse koos Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid.

Uuringumetoodika on välja töötanud Tartu ülikooli teadlased. Uuel aastal asub regulaarset reoveeuuringut tegema terviseamet, kuid koostöö teadlastega jätkub. Tensoni sõnul osalevad teadlased reoveeseires edaspidi nõustajatena, sest koroonaviiruse kohta tuleb pidevalt uut infot ja seetõttu võib olla vaja uuringumetoodikat aeg-ajalt kohandada.

Rohkem infot uuringu varasemate tulemuste kohta leiab uuringu kodulehelt. Edaspidi leiab reoveeuuringu tulemusi aga terviseameti kodulehelt.

Tagasi üles