Tartu tähistab esmaspäeval Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

Esmaspäeval asetatakse pärjad Kalevipoja monumendi ette. Foto: Gabriela Liivamägi

Esmaspäeval mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid mälestushetkega Kalevipoja monumendi juures.

Kell 10.30 asetavad Tartu vabadussamba Kalevipoeg juurde pärjad Tartu linna ja Kaitseliidu esindajad. Samal ajal kõlab Tartu raekoja kellamängult «Hoia, Jumal, Eestit».

Kaitseliidu esindajad viivad mälestuskimbud ka Pauluse kalmistule ning Raadi kalmistule Julius Kuperjanovi hauale ja Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale.

3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu. Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe.

Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Sõda kestis 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit ning helistama kõikjal Eestis kirikukelli. Eesti iseseisvuse eest võidelnute auks heisatakse riigilipud.